|
Tööõigust uuendamisel lähtutakse ministeeriumi teatel seitsmest
koondpõhimõttest, millest esimesena mainitakse turvalist paindlikkust. See tähendab ministeeriumi teatel, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama töösuhet, mis arvestaks lepingupoolte vajaduste ja huvidega. «Tööandja soovib tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve. Töötaja, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma, peab oluliseks, et tööandja võimaldaks tal seda teha,» teatas ministeerium. Turvaline paindlikkus töösuhetes aitab ministeeriumi hinnangul muuta kogu tööturgu paindlikumaks. Tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus,
mis tähendab nii töötutele lisaraha jagamist kui töökohtade kaotamise
lihtsustamist. Viimane puudutab eelkõige pikaajalisi töötajaid, sest kordades
kärbitakse aega, kui palju tuleb neile koondamisteatest ette teatada, ja summat, kui palju neile koondamishüvitist maksta.
Töötud saaksid lisaraha Esimese meetmena tagavad nüüdisaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid piisava sissetuleku ajaks, kui inimene on töötu. Koos TLSi muutmisega tehakse muudatusi ka töötuskindlustuse ja töötutoetuse määradesse. Esiteks tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100 töötuse päeval 50 protsendilt 60 protsendini arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast. Sellele järgneval perioodil jääb töötuskindlustushüvitise asendusmäär muutumatuks ehk 40 protsendile. Teiseks hakkavad töötutoetust saama ka need, kes ei ole töötanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 12 kuud. Nii saaksid töötutoetust kõik koondatud, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist. Pikemas perspektiivis tõstetakse töötutoetuse suurust rahvusvaheliselt aktsepteeritud tasemeni ehk 50 protsendini miinimumpalgast. Töövahetus muutub lihtsamaks Teise meetmena hõlbustab tulemuslik aktiivne tööpoliitika liikumist ühelt töökohalt teisele, aga ka töötusest ja mitteaktiivsusest tööhõivesse. See saab teoks tööturuameti vahendusel, mille konsultandid aitavad inimesel leida uut tööd. Tööturuamet pakub tuge nõustamisest täiend- ja ümberõppeni. Kutsutakse juurde õppima Kolmas meede ehk tulemuslik elukestva õppe süsteem võimaldab inimestel jääda tööturul konkurentsivõimeliseks. Inimestele selgitatakse, miks on vaja ennast täiendada. Olulisel kohal on ka riigipoolne rahaline tugi, et koolitused oleksid kättesaadavamad. TLSi muutmise käigus lihtsustatakse õppepuhkuste regulatsiooni ja pikendatakse tasustatud õppepuhkuse perioodi. Töötavatel inimestel on uue seaduse kohaselt õigus saada 15 päeva keskmise palgaga tasustatud puhkust ja 15 päeva palgata puhkust tasemeõppes ning tööga seotud koolitusel osalemiseks. Tööga mitteseotud koolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada palgata puhkust. Oluline on siinkohal rõhutada, et palgata õppepuhkuse saamise võimalus eelnõu järgi veidi väheneb, kuid palgalise puhkuse kestvus suureneb. Töökoha kaotamine muutub lihtsamaks Neljas meede lihtsustab töötajate vallandamist. Paindlik tööõigus võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis sobivad mõlema vajadustega kõige paremini. Tööandja ei pea kulude kokkuhoidmiseks ettevõttes säilitama töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja, selgitas ministeerium. Koondamisteade võib tulla ootamatumalt Vallandamist muudab lihtsamaks ka eelnõus olev koondpõhimõte, mis käsitleb töösuhete paindlikkuse suurendamist. Vähenevad koondamishüvitised ja koondamisest etteteatamise tähtajad – koondamishüvitis väheneb 1 kuu keskmise palgani, seda olenemata tööstaažist. Koondamisest etteteatamise periood on viidud Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta miinimumini. Kui staaži on alla 1 aasta, on etteteatamise periood 10 tööpäeva, 1-10 aasta puhul 20 tööpäeva, 10-15 aasta puhul 30 tööpäeva ning rohkema kui 15 aasta puhul 40 tööpäeva. Ülejäänud koondpõhimõtete kohta võib lugeda sotsiaalministeeriumi koostatud koondmaterjalist, mis on doc-failina uudisele lisatud. DOKUMENT: Töölepinguseaduse memo Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
