Tohtrid küll kinnitavad, et ravimata keegi ei jää. Samas seisavad haiglajuhid fakti ees, et haiged tuleb aktiivravi normipäevade täitudes koju saata või odavamale järelravile suunata, sest haigekassa hüvitab aktiivravi vaid rangelt määratud päevade eest. Arstide arvates nõuavad tõsisemad haigusjuhtumid kaugelt rohkem aega, kui näeb ette uus ravipäevade norm. Nii väheneb näiteks neeruhaiguste puhul aktiivravipäevade maksimum kümnelt seitsmele päevale, südamehaiguste puhul kümnelt kaheksale ja vähi puhul üheksalt seitsmele.Keskmine ei näita midagi Haiglate liidu juht, Pärnu haigla peaarst Urmas Sule märkis, et haiglate liit ei näe ühtegi argumenti, mis toetaks aktiivravi voodipäevade piirarvu vähendamist. «Haigekassa lähtub sellest, et võtab kõik Eestis ravitud haiged ja vaatab, kui palju keskmine haige ravil viibib, selle järgi vähendatakse aktiivravi voodipäevi,» kommenteeris Sule. «Keskmisena võib kõiki asju vaadata. See on nagu haigla patsientide keskmine kehatemperatuur, mille võib välja arvutada, aga mis ei näita mitte midagi, sest lähtuda tuleb igast patsiendist individuaalselt.» Sule hinnangul ei mahu uude piirmäära kroonilised haigused, aga ka keerulisemad kirurgilised haigused. Ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto kinnitab, et eelnõu mõjutab kliinikumi tööd, eelkõige kardiokirurgilisi haigeid, neeruhaigeid, kopsuhaigeid ja ka veresoonte patoloogiaga haigeid. «Nende raviperiood lüheneb kuni kolm-neli päeva võrreldes 2007. aasta keskmise ravikestusega,» sõnas Einasto. Arstidelt ei küsitud Tema sõnul hakkavad uued voodipäevade piirmäärad pikkamööda mõjutama ka haiglas viibimist, sest tehtud kulutused peavad raviteenuste hindadega kaetud saama. Kliinikumis ei hoita patsiente sees põhjendamatult kaua, pigem on patsiendid ja nende omaksed juba praegugi avaldanud muret, et haiged kirjutatakse liiga kiiresti välja. Põhja-Eesti regionaalhaigla põletusravi vanemarsti Tiiu Kaha sõnul haigekassa arstide arvamust ei küsinud. «Määrus tuli üllatusena!» ütles ta. Põletuseohvrite aktiivravi päevad vähenevad kõige drastilisemalt: 20-lt üheksale. «Ega keegi ei takista meid patsiente haiglas hoidmast, kuid me ei teeni sel juhul kulusid tasa,» märkis Kaha. Haigekassa teenuste määruse eelnõu, millega kärbitakse ravipäevade normi, jõuab valitsuse lauale homme, neljapäeval. Haigekassa 13 miljardi kroonise aastaeelarve juures võiks kokkuhoid sellest muudatusest olla parimal juhul umbes 20 miljonit krooni. «Uus aktiivravi maksimumpäevade arv saadi järgmiselt: võeti aluseks erialal aktiivravi keskmine kasutus ja lisati sellele üks päev, et oleks arvestatud ka võimalikke erijuhte,» kommenteeris haigekassa juht Hannes Danilov Haigekassa tervishoiuökonoomika osakonna juhataja Triin Habicht märkis, et haigekassa ei looda ravipäevade kärpimisega saavutada suurt kokkuhoidu. Pigem on eesmärgiks hoida ära teenuse edasine kallinemine. Habicht avaldas lootust, et haigete n-ö kiirem liikumine aitab lühendada haiglajärjekordi. Sotsiaalministeeriumi andmeil on aktiivravi keskmine kestus lühenenud. Aastal 1998 oli see 8,8 päeva, 2004. aastal 6,2 päeva. Ministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin lisas, et raviperioodi otsustati vähendada ka selleks, et saaks haiglatele voodipäeva eest rohkem maksta. «See on vahendite efektiivsem jagamine, mitte kokkuhoid,» märkis Trelin. Ravi kestus lühenenud Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul saab ühing niigi kaebusi, et haiglad kipuvad patsiente liiga kiiresti koju saatma. «Ma väga loodan, et määrus ei hakka piirama inimese tegeliku ravivajaduse rahuldamist,» lausus Ilves. Enamik küsitletud haiglajuhte ja arste suhtus ravipäevade kärpesse negatiivselt. Ühtaegu mööndi, et inimesed tänapäeval haiglas enam n-ö puhkamas ei käi, samas ei tea keegi, kuidas rahastada raskete haigete ravi, kelle puhul ei piisa järelravi päevahinnast. «Kojukirjutamist see ei kiirenda, haiglad teevad oma tööd edasi, aga majanduslik olukord muutub halvemaks,» märkis Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee. «Löögi alla satuvad eelkõige haiglad, kes tegelevad esmaste ja erakorraliste haigetega. Nende raviraha tõmmatakse maha, see muudab ravimise keerulisemaks,» lausus Põhja-Eesti regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja Arvo Mesikepp. ------------------------------------- Kommentaarid Hannes Danilov, haigekassa juht: Praegused aktiivravi voodipäevade arvud on kehtestatud 1998. aastal. Selle ajaga on tänu tehnoloogia arengule ja uutele ravimeetoditele ravi keskmine kestus vähenenud ning tegelikult nii palju voodipäevi ei kasutata. Seetõttu vähendati ka raviperioodide pikkust. Voodipäeva maksumus on erialati erinev. Aktiivse ravi perioodi pikkus on erinev. Näiteks kardioloogias on aktiivravi voodipäevade arv kaheksa, kirurgias neli. Pärast profiilsete päevade arvu täitumist peaks olema aktiivse ravi periood lõppenud, ja kui haiget on vaja veel haiglas hoida, makstakse haiglale järelravi voodipäeva hinna järgi. Ralf Allikvee, Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees:Ma pole voodipäevade arvu vähendamisest vaimustatud. Keskmist raviperioodi on niigi lühendatud ja mitte ükski suur haigla ei hoia patsienti haiglas kauem, kui ta seal olema peab. See paneb haiglad löögi alla just keeruliste haigusjuhtumite korral, kus patsient peab rohkem aktiivravi saama. Selle otsusega ei saavutata muud, kui haiglate olukord muutub keerulisemaks. Ravijärjekorrad sellest ei lühene, sest patsient on haiglas nii kaua, kui ta seal peab olema. Suurtele haiglatele tekitab see eelkõige kahju. Kojukirjutamist see ei kiirenda, haiglad teevad oma tööd edasi. Tiiu Kaha, Põhja-Eesti regionaalhaigla põletusravi vanemarst: Oleme
ju ainuke spetsialiseeritud põletusravi osakond Eestis. Meiega ei ole
mitte keegi aru pidanud, keegi uutest normidest ei tea. Loomulikult on
see meie erialal probleem, sest see tähendab, et haige läheb kiiremini
üle pikaravile: varem saime haiget ravida 20 päeva, nüüd üheksa. Meie
aktiivravi hind läheb palju kiiremini madalaks pikaravihinnaks. Ega
keegi ei takista meid neid haigeid hoidmast, kuid me ei teeni kulusid
tasa. See määrus tuli meile aasta viimastel päevadel Maret Maripuult.
Enne ei ole keegi meie käest midagi küsinud ega rääkinud, see tuli
üllatusena! Seda ei arutatud. |
