Teleseriaal «Pehmed ja karvased» on tõsieluks saanud. «Me peame rahvale ikka väga konkreetseid pudrumägesid lubama,» arutab seal Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi näo ja häälega nukk. Möödunud nädala lõpul asusid tema üleskutset teoks tegema keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps ning Isamaa ja Res Publica Liit, aga kahjuks mitte pilasarjas, kuhu nende ettevõtmised suurepäraselt oleks sobinud. Kõigepealt lubas IRLi esinumber Mart Laar anda «igale põhikooli viimase klassi lapsele tasuta elementaarse õppevahendi – sülearvuti». Tänases Postimehes aga teatab haridusministeerium kavast saata kõik Eesti keskkooliõpilased kolme õppeaasta jooksul maksumaksja kulul kunstiajaloolistele ekskursioonidele Kumusse, Peterburi ning Pariisi või Rooma.Hakatuseks tuleks muidugi küsida, millest küll nii piiratud mõttelaad. Mis asja me õige närutame? Lapsed on ju meie tulevik ja valimised lausa lähitulevik. Miks kinkida arvuti ainult põhikooli viimase klassi õpilastele? Kas teiste klasside õpilased ei vajagi elementaarset töövahendit?! Ja miks ainult arvuti? Kinkigem igale abituriendile kohe ka elementaarne liiklusvahend, milleks võiks sobida näiteks keskklassi sõiduauto, kui ei taheta just rahva rahaga priisata. Mis aga õpilaste silmaringi arendamisse puutub, siis on haridusministeerium kahetsusväärsel kombel täiesti ära unustanud Taj Mahali, Giza püramiidid, Suure kanjoni, Hiina müüri, Sidney ooperimaja, Guggenheimi muuseumi ja inkade linna varemed Peruus, mis peaksid küll igal inimesel keskkooli lõpuks nähtud olema. Tõsisemalt rääkides on aga masendav, et laste harimise sildi all püüavad mitte ainult erakonnad, vaid ka haridusministeerium üha rohkem meie ühist raha kulutada mitte hariduse sisule, vaid haritust vähe mõjutavatele kõrvalistele ettevõtmistele. Ekskursioon Pariisi või Rooma on hariduse seisukohast luksus ja maksumaksja raha ei tohiks kulutada luksuse jagamisele. Alles see oli, kui riigikogu kakles õpetajate palkade pärast, aga summa, mis ühe lapse Pariisi sõidutamiseks kulub, võrdub noore õpetaja kuupalgaga. Või umbkaudu poolega summast, mida riik maksab koolile terve aasta eest ühe õpilase n-ö pearahaks. Ka inimene, kel pole sülearvutit ja kes pole Pariisis käinud, saab aru, et need kulutused ei ole hädavajalikud kõigile lastele tasuta hariduse andmiseks. Kindlasti saavad sellest aru ka Mart Laar ja haridusminister Mailis Reps. Aga nad arvavad kahjuks, et valija on loll ega mõista seda. |