Kliimamuutus ei ole tänapäeva mood: see puudutab pigem meie tulevikku. Teame, et meie planeet soojeneb kiiremini kui kunagi varem ja et inimkond on selle peamiseks põhjustajaks. Professor sir Nick Sterni ülevaates kliimamuutuste majanduslikust küljest, mis avaldati 30. oktoobril 2006, tuuakse eriti selgelt esile tegevusetusest tulenev tohutu majanduslik kahju. Meelekindel võitlus Aga nimetatud kahju ei ole ainult majanduslik. Kasvav magevee puudus, toiduainete tootmise vähenemine ja meretaseme tõus toovad endaga kaasa suure kahju nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka keskkonna valdkonnas. Vaesed riigid kannatavad kõige enam. See omakorda tähendab uusi ohte ülemaailmsele turvalisusele. Eelmisel kuul Soomes peetud kohtumisel kutsusid Euroopa juhid üles kiirendama tegevust võitluses kliimamuutuste vastu ning avaldasid soovi, et komisjon juhiks kõnealust poliitilist protsessi. Järgmine eesistujariik Saksamaa on juba selgelt väljendanud, et soovib selle probleemi käsile võtta 2007. aasta esimesel poolel. Meie eesmärk on piirata ülemaailmset keskmist temperatuuritõusu, nii et see ei tõuseks üle 2 ºC, võrreldes eelindustriaalse ajajärgu tasemega. Kliimamuutuse käigus on temperatuur juba kerkinud 0,65 ºC võrra. Halvimal juhul võib temperatuur sajandi lõpuks tõusta kuni 5,8 °C. Et kõnealust suunda peatada, peame järgneva kümne või viieteistkümne aasta jooksul otsustavalt tegutsema. Kuidas me seda teeme? Keerukad probleemid vajavad erinevaid lahendusi, niisiis valmistame ette laiaulatusliku meetmete paketi. Palju abinõusid Esiteks, energeetika valdkond. Euroopa Komisjoni strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks näitab, et kliimamuutuste ohjeldamine, energiavarustuse kindluse tagamine ja konkurentsivõime tugevdamine käivad käsikäes. Suurendades energiatõhusust ja arendades taastuvaid energiaallikaid, täidame korraga mitut eesmärki: vähem heitmeid, vähem sõltuvust impordist, stabiilsem turg, tõuge Euroopa tehnoloogia arenguks. 19. oktoobril 2006 esitas komisjon oma energiatõhususe tegevuskava, milles näidatakse, kuidas suurendada Euroopa Liidu energiatõhusust 2020. aastaks 20 protsendi võrra. Edasised tegevusplaanid avalikustatakse jaanuaris energiapoliitika strateegilises ülevaates. Sõnum on selge: peame kiirendama üleminekut vähem süsihappegaasi tekitavale majandusele ja kasvatama energiavarustuse kindlust suurendades energiatõhusust, leides alternatiive süsivesinikele ja kasutades puhtamaid süsivesinikke. Selleks on vajalik kujundada tõeline Euroopa energiaturg, samuti teadusuuringud ja innovatsioon – seepärast leian, et üks Euroopa Tehnoloogia Instituudi prioriteetidest peaks olema puhas keskkonnatehnoloogia. Teiseks, otseselt kliimamuutustega võitlemine. See tähendab, et komisjon peab järgmises ringis, kui esitatakse kasvuhoonegaaside kontrolli 2008.–2012. aasta riiklikud tegevuskavad, võtma kindla ja rangema seisukoha, et tagada nende täielik kooskõla Kyoto protokollis võetud kohustustega. Üksi ei jõua Euroopa ei suuda üksi kliimamuutuste probleemi lahendada. Meie heitmed moodustavad ainult 14 protsenti maailma heitmetest ja prognooside kohaselt väheneb see kogus 2050. aastaks kaheksa protsendini. Seepärast seisab meie otsusekindluse ees suur väljakutse – kaasata teisi uue põlvkonna ülemaailmsesse tegevusse, et võidelda üleilmse ohu vastu. Oleks vajalik, et Euroopa tööstus teeks tihedamat koostööd kolmandate riikidega energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ning süsiniku kogumise ja ladustamise vallas. Peame pakkuma abi arengumaadele, et nad ühineksid võitlusega kliimamuutuste vastu. Kõige enam vajame kokkulepet heitmekoguste vähendamiseks ja ülemaailmset süsinikuturgu, et saavutada tõeliselt üleilmne mõju. Kliimamuutuste ohjeldamine väärib Euroopa Liidu prioriteetide nimekirjas kohta esimeste hulgas. Euroopal on ideid, kogemusi ja visioon tegeliku muutuse elluviimiseks. Rasked otsused Ees ootavad rasked otsused, mis nõuavad iga eurooplase panust. Kliimamuutused on liiga tähtis teema selleks, et paigutada see «liiga keeruliste» küsimuste ritta. Järgnevate kuude jooksul saab Euroopa näidata otsusekindlust, et tõestada oma juhirolli. |