|
Uus Sakala juhataja Ilmar Kompuse sõnul annab tulemus tegijatele täiendavat
veendumust, et protestikampaaniat veab vaid kärarikas vähemus ning on väga palju
inimesi, kes ootavad eelkõige uue kultuurikeskuse kiiret valmimist.
«Näha on, et projekti laialdasel toetajaskonnal puudus siiani võimalus oma
arvamust välja öelda ning see huvi on tõepoolest suur,» kommenteeris
toetushäälte rohkust Uus Sakala juht Ilmar Kompus.
Kompus juhtis tähelepanu asjaolule, et oponentide allkirjakampaania kogus
avapäeval hoolimata suurest meediakärast mitu korda vähem toetajaid.
«Tulemus rõõmustab eriti seetõttu, et reeglina on lihtsam koguda
protestihääli ning raskem poolthääli,» lisas Kompus.
Oma toetust uuele Sakala kultuurikeskusele on aadressil www.sakala.ee avaldanud väga erinevad inimesed,
nende hulgas on tuntud kultuuritegelasi, arhitekte, ajakirjanikke,
reklaamitegelasi, aga ka hulgaliselt tudengeid ja kooliõpilasi.
«Toetajaskond on rõõmustavalt mitmekülgne ning toetajate arv kasvab iga
tunniga,» sõnas Kompus.
Uus Sakala avas veebilehe neljapäeva õhtul, et projekti avalikkusele paremini
tutvustada ning anda pooldajale võimalus on arvamus selgelt välja öelda.
Lisaks projektitutvustusele on veebilehel ka ära toodud avalikkusele hästi
tuntud kultuuritegelaste poolt juba selle aasta alguses koostatud toetuskiri
Sakala projektile.
«Kavatseme kindlasti lähiajal veebilehte pidevalt täiendada, et avalikkusel
oleks rohkem infot Sakala tulevikuplaanidest ning projekti arengust,» lisas
Kompus.
Tänase Sakala keskuse üldpind on veidi üle 7000 ruutmeetri, uues keskuses
saab kultuurifunktsioonidega pindasid olema ligikaudu 17 000 ruutmeetrit.
Sakala keskusesse on kavas rajada kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus
koos 1800-kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse,
kunstigalerii, jazziklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga. Samuti
kolivad uude Sakala keskusesse Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm.
«Kroonijuveeliks mõeldud suurt saali saavad edukalt kasutada nii
kontserdi-, muusikali- kui konverentsikorraldajad – täna sellist kohta Tallinnas
ei ole, kuigi nõudlus on väga suur,» märkis Kompus.
Algselt kompartei kongresside toimumispaigaks mõeldud nn Karla katedraal on
viimastel aastatel seisnud praktiliselt kasutult.
«Näiliselt korras pealispinna all on tegelikult peidus amortiseerunud ning
kaasaegsete nõudmiste järgi kahjuks ka väga ebafunktsionaalne hoone,» lisas
Kompus.
2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes
kuuel korral kasutati ka suurt saali. Alates 2006. aasta algusest on keskus
halva tehnilise seisukorra tõttu suletud. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
kõik galeriid
