Ida-Virumaa Keskhaigla nõukogu esimehe, ühtlasi Kohtla-Järve linnavolikogu juhi Valeri Korbi eestvõtul on Venemaal käinud juba kaks delegatsiooni – aprillis Peterburis, eelmisel nädalal Veliki Novgorodis. Mõlemal puhul kaudseks eesmärgiks kompida pinda Vene arstide Eestisse töölemeelitamise asjus. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Rästik
Meditsiiniline kõrgharidus tasuliseks ja arstide palgad selle võrra kõrgemaks. See oleks aus. Muidu ...
Kongost ja Nigeeriast
või Tagost võiks tuua sisse arstid ja õed. Nad oskavad eesti keelt,võru murret
ja tartlaste keelep...
|
|
Ida-Viru keskhaigla ülemarst Kaljo Mitt märgib, et arstide puudus pole katastroofiline, aga noori arste enam peale ei tule. «Viimase kahe aasta jooksul on meile tööle tulnud ainult üks noor arst,» ütles ta. Haigla vajab noori arste, kes vahetaks välja pensionile minevaid eakaid tohtreid. «Me võtaksime arsti kirurgiasse, ortopeediasse, sisehaigustesse,» märkis Mitt. «Neil seal [Novgorodis ja Peterburis] oleks tahtmine siia tööle tulla,» ütles Korb. Raha meelitab Vene arstid teenivad Eesti rahas umbes 3200 krooni kuus, Ida-Virumaal on arsti miinimumpalk 10 000 krooni kuus, valveid lisaks tehes teenib tunduvalt rohkem. Venelaste peahuvi ongi siin pakutav kolm korda suurem palk. Korbi sõnul on Venemaalt arstide siiatoomisega seotud hulk probleeme – Vene arstil peab olema Eestis töötamiseks luba, arst peab suutma suhelda patsientidega nii eesti kui vene keeles. «Kui kirurg teeb kätega oma tööd ja räägib kolleegidega kas vene või inglise keeles, siis pole sellel ju vahet,» ütles ta. «Enamik arste räägib vabalt inglise keelt, ka Venemaa arstid, kellega mina rääkisin.» Värbamisvoor läheb edasi juba detsembris, kui Novgorodist peaks tulema delegatsioon Eestisse siinsete oludega tutvuma. Eestis käivad nii arstid kui õed soome ja norra keele kursustel, et siit minna mitu korda suurema palga peale Soome ja Norrasse, nüüd oleksid Vene arstid Eestile pääseteeks, märkis Korb. Takistuseks keel Kui Korb peab keeleprobleemi väikeseks takistuseks, siis Miti sõnul peab kirurg tihti enne lõikust haigega väga pikalt vestlema. Kohtla-Järve elanikkonnast kõneleb 80 protsenti vene keelt, ülejäänud eesti keelt. Samas pole Miti sõnul võimalik haigla tööd nii korraldada, et venekeelne arst võtab vastu ainult venekeelseid patsiente. Samas on Narvas lähiajal esimest eesti keele algtaseme eksamit tegemas Valgevenest pärit taastusravi arst, kes kolis Eestisse seoses abiellumisega. Tema diplomit pidas tervishoiuamet nõuetele vastavaks ja andis loa Eestis töötada. Ida-Virumaalt pärit noored, kes lähevad Tartu Ülikooli arstiks õppima, ei jõua pärast lõpetamist enam tagasi. Praegustest tudengitest sobiks Ida-Virumaale ainult venekeelsetest peredest pärit noored, sest eestikeelsetest koolidest pärit tudengid pole enam vene keelt õppinud. «Kui Tartu Ülikooli lõpetajad saavad tööd Soomes ja Rootsis, siis miks me ei või võtta tööle neid, kes on Venemaal lõpetanud,» rõhutas Korb. Tervishoiuamet peab nimekirja õppeasutustest, kelle diplomit Eestis aktsepteeritakse, see on aluseks arstidele tegevuslubade väljastamisel. Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe sõnul on teistes riikides koolitatud arste Eestisse vastu võetud. «Enne tööle asumist peavad nad olema kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse, nende haridus peab olema hinnatud,» nentis ta. Samas eesti keele oskuse puudumine pole tervishoiuametis loa andmisel takistuseks, keeleoskuse eest peab hoolt kandma arsti tööandja. Kutsub tööle • Kohe oleks Ida-Virumaa Keskhaiglal (pildil) tööd pakkuda kolmele arstile – kirurgile, ortopeedile ja sisehaiguste arstile. • Viimasel kahel aastal on haiglasse tööle tulnud ainult üks uus arst. • Tänavu on tehtud kaks värbamisvisiiti Venemaale – Peterburi ja Veliki Novgorodi. • Venemaal teenib arst kuus umbes 3200 krooni, siin oleks palk vähemalt kolm korda suurem. |
