| «Minge sõitke korraks mööda Tihemetsast, vaadake vasakut kätt, näete Eesti pikimat kõrtsi, Voltveti kõrtsi, kus rehealune on juba kokku varisenud, aga see on riiklik ehitismälestis, see on meie riik, mis seal kokku variseb sellisel moel,» ütles Soosaar. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Pipi
Riigi tugi jätab püsti? Artiklis on ju selge sõnaga öeldud, et toetust selleks ei saadud?
"Soosaare...
|
|
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegi rahanduskomisjonile ettepaneku leida lisaeelarvest ülitarvilik raha, et konserveerida enne talve Pärnumaal Voltveti kõrtsi, Viljandimaal Meleski klaasivabriku ja Läänemaal Jõgeva kõrtsi hoone, mis on kokkuvarisemise äärel, kirjutab Pärnu Postimees. Päästeoperatsiooni raha Soosaare sõnade kohaselt küsisid tema erakonnakaaslased muinsuskaitsespetsialistide arvamusele tuginedes kolme ja poolt miljonit viie miljardi kroonisest lisaeelarvest kolme maakonna objektide avariiliseks konserveerimiseks ega saanud hääletamisel toetust. Lisaeelarve kolmas lugemine on tulemas ja sotsiaaldemokraadid esitavad ettepaneku uuesti. Voltveti kõrtsi hoone on Saarde valla arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all. Valla peamaakorraldaja Tiiu Karu ütles, et kõrtsi juurde kuuluv teenindusmaa mõõdistati 2003. aastal ja moodustab hoone aluse maaga 6454ruutmeetrise Kõrtsi maaüksuse, on registreeritud katastris ja selle sihtotstarve on ärimaa. Luhtunud plaanid Voltveti mõisa hoonekompleksi kuulunud kõrtsi hakkas 1990ndate alguses taastama Riitsaare talu peremees ja toimikki on tema nimel, kuigi mees on aastaid sealtkandist ära. Aga tänu talle on osa kelpkatusest saanud uued laastud ja 73ruutmeetrises hiiglasliku mantelkorstnaga kõrtsitoas avati toitlustus- ja peopidamise koht. Vahepeal tegeles Tõlla teeristi jääva kõrtsihoone müügiga üks Pärnu tuntud kinnisvarafirmasid. Eesti kõige pikema (84 meetrit) ja kõige laiema (15,3 meetrit) ning 1300ruutmeerise põrandapinnaga kõrts ootab siiani tegusat ja rahakat päästjat. Kahe talliga kõrtsi tüüpi esindavale Voltvetile ei olnud pikkuses vastast Lätis, Leedus, Valgevenes ega Poolaski. Eestis oli pikkuselt järgmine 68,3meetrine Tori kõrts. «Riik ja kohalik omavalitsus ning omanik vastutavad seaduse ees, et riiklik ehitismälestis ei laguneks, ja kui omanik ei suuda, peab riik appi tulema,» mainis Soosaar. Pingereas kahe järgmise Pärnumaaga seotud kiiret rahaabi vajava objektina nimetas Soosaar muinsuskaitseameti kohaliku vaneminspektori Tarvi Sitsi infole toetudes Sindi kalevivabriku müüride konserveerimist ja Pärnu tütarlaste gümnaasiumi (Vanalinna põhikool) hoone restaureerimist. Kultuuriminister Raivo Palmaru möönis riigikogu infotunnis, et probleemide lahendus on mõistagi raha ja järgmise aasta eelarve üks eelistusi mälestised. «Tõsi, seal on raskuspunkt praegu mõisatel-koolimajadel ja sakraalhoonetel,» lisas minister. |
