|
Eristete neljalapseline pere elab meiereist üle tee koolimajas. Aastapäevad
enne Eesti taasiseseisvumist Pärnust esiisade maale Mõisakülla naasnud Kaido
asus elama küll esivanemate tallu ning pidas seda kahasse sugulastega kolm ja
pool aastat jutti, ent pere kasvades hakkas ruumi nappima, kirjutab Pärnu
Postimees.
Eriste ostis meierei, et see vanaisa mälestuseks
korda teha ja selle õuele perele palkmaja laduda.
Vanaisa mälestuseks
Mõisaküla ümbruse tosin ärksamat talunikku, nende hulgas Kaido vanaisa,
asutasid 1928. aastal oma piimaühistu ja ehitasid kokkupandud raha eest meierei.
Riisusid piimalt koore ja vedasid Pärnu-Jaagupi piimatööstusesse.
Kui 1990ndate lõpus Pärnu piimakombinaadi vara pankrotist müüki läks, ostis
Eriste koorejaama. Perele elamiseks see ei kõlba, kuid mõnd sorti tööstus,
kangastelgedel kudumine näiteks, sobib sinna tema arvates ülihästi.
Isa pärandosana 17 hektarit maadki sai Eriste oma valdusesse. «Mõtlen
lihaveiseid ja hobuseid kasvatama hakata,» avaldas ta. «Tulule ma esialgu ei
loodagi, tähtis on, et maa oleks korras ja külal eluvaim sees püsiks.»
Mõisaküla on Eriste sõnutsi nagu iga teine linnakauge asula, mis hääbuma
kipub. «Kooli ei ole, pole töökohti ega noortel tulevikku,» põhjendas ta. «Kord
jah, oli see paikkond rahvarohke, sest ega muidu olnuks vaja ehitada küla
südameks kooli, meiereid, poodi ja vaestemaja.»
Eriste loetletud hooned on elus tänapäevani, ehkki 1925. aastal valminud
kahekorruselises halltellistest koolimajas helises koolikell viimati 1989.
aastal ning kauplus ja vaestemajagi on ammuilma eramuks kohendatud. Nüüd saab
korda meierei, kuid piima seal töötlema enam ei hakata.
Maja olgu palkidest
Meierei remondiks ja selle õuele palkmaja püstitamiseks vajaks Eriste kolme
miljonit krooni. «Selle nimel ma rabangi palkmaju ehitada,» sõnas ta.
Aastat 14 metsatöödega peret toitnud Eriste asutas natuke rohkem kui
aastapäevad tagasi ühemehefirma Puutare OÜ. Täiendas oma teadmisi
palkmajaehituse, niisamuti maakividest müüri ladumise vallas.
«Üksi maja üles ei lao, kuid ümbruskonnast pole häid abilisi võtta,» kurtis
Eriste. Kaks head meest tal oli, kuid need kadusid Soome tööle.
Eriste palkmajaehituskunsti näeb Mõisaküla külje all Lembitu bussipeatuses.
Halinga kunagine vallavanem, nüüdne vallavolikogu liige annetas poliitikutöö
eest saadud hüvitise ja taotles vallavalitsuselt raha juurde ning tellis
Eristelt bussiootekoja.
Puutare kaubamärgi all valminud neljast majast, õigemini majakestast, jäid
kaks kodumaile ja kaks ilmestavad Soome maastikku. Viis tellimust ootab
täitmist.
|
