Sel nädalal peetakse Jordaanias kohalikule põlevkivile pühendatud konverents, kust võtavad osa ka Eesti põlevkiviuurijad, elektri- ja õlitootjad. Miks just Jordaania?

Jordaanias on teada 24 eri suurusega leiukohta, millest paremini uurituid on kaheksa. Suurim leiukoht on Wadi Maghar, kus asub peaaegu pool kogu Jordaania reservist, kvaliteetseim põlevkivi on El-Lajjuni, Attarati ja Eth-Thamadi leiukohtades.

Mullu kuulutas Jordaania ressursiministeerium välja konkursi põlevkivi kasutuselevõtuks, sest koos Saddam Husseini kukutamisega lõppesid pea tasuta naftatarned naaberriigist Iraagist, mootorikütus kallines üle nelja (!) korra ja kohalike vedelkütuste tootmine tõusis päevakorrale.

Tänavu valiti välja kolm osalejat, kellest igaüks saab edasiseks tegevuseks tingimusliku kasutusõiguse eri suurusega osale El-Lajjuni põlevkivileiukohast.

Neist kolmest üks on kohalik Jordaania firma, mis kaasab oma põlevkiviprojekti Eesti Energia. Sama suure, 200–300 miljoni tonnise kasutamisõiguse saab ka Inglise firma Chrismorgan ning kõige suurema pala, üle 700 miljoni tonni, saab Saudi Araabia firma Incosin.

Kõik kolm peavad koostama neile antud varu põhjal tasuvusuuringu ja tõestama pakutud projekti realiseeritavust. Kellel see kõige paremini õnnestub, saab eelisõiguse taotleda mõõtmatult suuremaid varusid teistes leiukohtades.

Kui ühest tonnist Eesti põlevkivist võib tööstuslikult saada 120–170 liitrit õli, siis Jordaania põlevkivi on «vaesem» – tööstuslik õlisaak ei ületa enamikus leiukohtades 90–100 liitrit tonni põlevkivi kohta.

Majanduslikus mõttes on seda piisavalt, sest põlevkivi kaevandamise hind Jordaanias on kaks-kolm korda madalam kui Eestis tänu asjaolule, et põlvkivikihi paksus on seal Eesti kolmemeetrisest kihist üle kümne korra paksem. Ka on enamikus leiukohtades võimalik odav ja ökonoomne avakaevandamine.

Arvestades asjaolu, et põlevkivi hind moodustab enam kui poole põlevkiviõli tootmise hinnast, tuleb Jordaania põlevkivi töötlemata toorõli hind odavam Eestis toodetust. Lisaks ei rakendata Jordaanias läbitöötatud põlevkivi ladestamisele selliseid keskkonnamakse nagu Eestis – tõsi, sellist maksusüsteemi pole seal veel loodudki.

Suure tõenäosusega on Jordaania järgmine riik maailmas, kus mastaapne tööstuslik põlevkiviõli tootmine käivitatakse. Praegu toodetakse tööstuslikult põlevkiviõli Hiinas, Eestis ja Brasiilias.