Viimase liinilennu teeb Concorde reedel New Yorgist tagasi oma stardipaika - Heathrow’ lennuväljale Londonis. Seda kajastavad lausa kaks telejaama. Suurbritannias korraldab aga lennufirma õhumasinale hüvastijätutuuri.

Muuseumi suunduva Concorde’iga saab otsa üks ajajärk lennunduses - kaob ära võimalus lennata idapoolkeralt läänepoolkerale nii, et kellaajaliselt jõutakse kohale varem kui liikuma hakati. Ja maailma rahakaimad peavad New Yorgi - Londoni liini läbima taas ligi seitsme, mitte 3,5 tunniga.

BA Concorde’id leiavad puhkepaiga Manchesteri, New Yorgi, Bristoli, Barbadose ja Seattle’i lennundusmuuseumides.

Air France paneb oma lennukid välja Washingtoni Smithsoniani ja Toulouse’i Le Bourget’i lennundusmuuseumidesse ning Charles de Gaulle’i lennuväljale.

Eestile lähim näituse-Concorde asub Saksamaal Sinsheimi lennundusmuuseumis, kus saab näha ka tema Venemaal valmistatud konkurenti.

Concorde’i-lendude lõpetamise peamiseks põhjuseks on see, et neid tootnud Airbus teatas käesoleva aasta algul, et ei suuda enam neile lennukitele piisavalt tehnilist tuge tagada. Seetõttu lõpetas Air France oma seitsme Concorde’i liinilennud juba kevadel.

BA, mis hiilgeaegadel teenis Concorde’i abil suuri varandusi, otsustas sügiseni jätkata ning tõmbab otsad kokku alles nüüd.

Pärast seda BA ja Air France’i teadet Concorde’i-lendude lõpetamisest täitsid lennukeid ennekõike entusiastid. «Viimased ülehelikiiruse lennuki reisid meenutanud rohkem lärmakaid tsharterreise Ibizale kui ärireise Manhattanile pärast lõunat Londonis,» kommenteeris seda buumi ajakiri The Economist.

Eestlastest on Concorde’iga lennanud IMFi kulul ka Eesti Panga president Vahur Kraft. Eesti Panga presidendi sõnul temas see lend erilisi emotsioone ei tekitanud.

Investeerimispankurid ning suurte ettevõtete juhid jätsid Concorde’i maha juba mõnda aega tagasi, sest paljud suurettevõtted vähendasid oma reisikulusid ja ookeani ületamise kiirus oli üks esimesi asju, millelt kokku hoidma hakati.

Olukorda raskendas ka 2000. aasta juulis Pariisis Air France’i Concorde’iga toimunud õnnetus, milles hukkus 114 inimest.

Tippaegadel täitus keskmisel Concorde’i lennul kolm neljandikku reisijakohti ning aastas kasutas ülehelikiirusega lennukit ligi 35 000 inimest.

Kui Concorde 2001. aasta novembris taas lendama hakkas (pärast Pariisi õnnetust võeti see lennukitüüp mõneks ajaks liinilt maha), ei ahvatlenud Eesti rahas ligi 200 000 krooni maksev lennupilet enam kuigi paljusid. Keskmisel lennul täitus reisijatesalongist vaid viiendik, neistki maksid pileti eest tegelikult vaid vaevalt pooled.

Huvi Concorde’ide vastu tundis ka Virgin Atlantic Airwaysi asutaja Richard Branson, kes soovis ühe Inglise naela eest lennukid omandada ning lennata nendega turismisihtpaikadesse üks nael odavama hinnaga kui BA. See projekt siiski läbi ei läinud.

Kuigi BA teenis Concorde’idega kasumit, oli see tegelikult kunstlik, sest mõlemad lennukitega lennanud ettevõtted said need tasuta.

Suurbritanniale ja Prantsusmaale maksis Concorde’i väljatöötamine ühtekokku ligi 300 miljardi Eesti krooni suuruse summa. Seda oli kümme korda rohkem kui algselt kavandatud. Mõlema maa rahvuslikud lennukompaniid said seejärel lennukid tasuta kasutada.

Ülehelikiirusega ühelt mandrilt teisele jõudma harjunud ärimeestel tuleb edaspidi valida teiste võimaluste vahel. Lennukis tuleb neil aga veeta ligi seitse tundi, mistõttu aja kokkuhoidmiseks peaksid nad ilmselt edaspidi valima väiksemaid lennukeid ja lennuvälju, hoides niiviisi kokku maa peal kuluvat aega.

Siiski usuvad paljud eksperdid, et ülehelikiirusega lennukid kaovad vaid mõneks ajaks, sest vajadus kiiremate lendude järele aina kasvab.

Viimase teadaoleva projekti 2,5 korda helikiirust ületava lennuki valmistamiseks võttis eelmise kümnendi alguses ette Airbus. Firma soovis ehitada 225-kohalist ülehelikiiruslennukit, mille kütusekulu reisija kohta oleks võrreldav Boeing 747ga. Suured väljatöötamiskulud aga hirmutasid ettevõtet, mistõttu praegu koondab Airbus oma tähelepanu hoopiski lennukile A380, millest peaks valmimisel tulema maailma suurim reisilennuk.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5