| Veel kord seepärast, et Tartu Ülikooli tudengiks saades valis ta seaduses ette nähtud korras 2006. aasta, kuid vahepeal on Mällona talus juhtunud asju, mis kiirelt kätte tulnud tärmini kolmanda kursuse infotehnoloogia tudengile vastuvõetamatuks muutsid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | irww
"Mina tahan riigilt saada aga ei pea riigile midagi andma"
Riik koolitab ja edendab, kuid...
aga
kuda selle asendusteenistusega siis lugu jäi, seda teada ei saanudki :( Seal on ju tegelikult parema...
|
|
Enam kui sajal hektaril laiuvas ja 250 lammast pidavas mahepõllundustalus võeti mullu miljonilaen, et laut ja uus pumbamaja ehitada. Kes võinuks aga arvata, et ühel märtsihommikul juhtnud autoõnnetuses hukkub pereema.Tööd on, tööjõudu mitte Laen tahab maksmist ja talutööd tegemist, kuid 62-aastane taluperemees Eino Altin tunnistab, et tervis on kehv ja poja abita jääksid raskemad talutööd tegemata – ise ei või ta kuigi palju tõsta. Kui nimetada ära ka Heilo õde, on talu tööjõud kokku loetud. Heilo Altin (22) ütlebki kaitseväeteenistuse komisjonile saadetud avalduses, et isa ei saaks temata hakkama. Kergemat aega taluelus justkui polegi: suvel on vaja heina teha, põlde harida ja lambakopleid ehitada, sügisel vili koristada ja kartul üles võtta. Hõlpu pole talvelgi, sest siis on vaja lambaid sööta ja nende poegimise järele valvata. Noormees ütleb Tartu Postimehele, et seni ei ole ametnikud suutnud mõista, kuidas käib talu pidamine ülikooli kõrvalt, aga just nii – enne ja pärast loenguid ning nädalavahetustel – on see töö pärast ema surma käinud. Abitööjõudu palgata? Eino Altin vastab, et pole kedagi võtta. Ega talu jõuakski ka teab mis tasu maksta, sest laenude tagasimaksed on suured. Et tööjõuga on Rõngu vallas tõesti kitsas, kinnitab ka vallavanem Aivar Kuuskvere: «Õllepurgiga poe taga istujatest pole ju töökäsi. Otsisime abitöölist pool aastat enne kui leidsime.» Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra tõdeb, et tööjõupuudus on saatnud vett vedama asendustalunike süsteemi, mida üritati juurutada ja mis võinuks ehk olla Mällonale vajalik õlekõrs. Põhjus või abinõu Kas ülaltoodu on põhjus või abinõu? Jäägu see igaühe hinnata oma rikutuse piires, kuid tõsiasi on see, et ei kaitseressursside amet, kes saab ajapikendust anda kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimuste alusel, ega kaitseministeeriumi juures tegutsev kaitseväeteenistuse komisjon, kes võib ajapikendust anda erandlikel asjaoludel, pole pidanud ajapikenduse andmist põhjendatuks. Kaitseministeeriumi avalike suhete nõunik Aet Kukk selgitab, et erandlikud on ootamatult ilmnenud asjaolud, samuti juhtumid, mida kaitseväeteenistuse seadus ei käsitle ja kus ajapikenduse andmine loob suurema hüve ühiskonnale või riigile tervikuna. Ärihuve ja finantskohustusi pole komisjon kunagi erandlikeks põhjusteks pidanud. «Kutsealune Altin on valinud ajateenistusse asumise ajaks juuli 2006 kõrgemasse õppeasutusse astumisel 2003. aasta sügisel, seega oli ta ajateenistusse astumise kohustusest eelnevalt teadlik ja perekonnal oli, vaatamata kõigele toimunule, piisavalt aega tootmise ümberkorraldamiseks,» kõlas ministeeriumi vastus toimetuse pärimisele. Heilo Altin, kes täna peaks minema ajateenistusse, kurtis eile haigust ja ei lähe täna kuhugi. Nagu jäi minemata ka juulis, mil selle teo tõttu algatati väärteomenetlus. «Praegu on pandud mind ultimaatumi ette: kas läheb talu pankrotti või tuleb trahvi maksta,» vastab noormees. Ajapikendus on võimalik haiguse või tervisehäire tõttu perekondlikel ja majanduslikel põhjustel, kui kutsealusel esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest • ta on lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval vähemalt kahte või üksi ühte last; • ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest. hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks • Kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. Nimetatud õppeasutusse vastuvõtmise järel tuleb tal teatada kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele. • Kutse- või üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. • Omavalitsuse volikogu, riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivale kutsealusele valimistulemuste teatavakstegemiseni või omavalitsuse volikogu, riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni. Allikas: kaitseväeteenistuse seadus |
