|
«Saadetud kirjas palusin ma ministeeriumitel kaaluda võimalusi, kuidas
SMS-laenude väljastamist piirata. Üks võimalus on näidata, et lühisõnum ei ole
piisav juriidiline laenulepingu sõlmimise vorm. Samas oleks võimalik seda
käsitleda ka liigkasuvõtmise baasil,» selgitas Rõivas Postimees.ee-le.
Rõivase hinnagul on tegu liigkasuvõtmisega, kus aasta baasil sadadesse
protsentidesse ulatuvad intressid nimetatakse tehingu käsitlemise kuludeks.
«Võimalus väga kergelt laenu saada mõjutab inimesi säästudest loobuma,» ütles
Rõivas, «tekib petlik ettekujutlus, et kui raha on vaid sms-sõnumi saatmise
kaugusel, pole säästmine vajalik.»
Riigikogu liikme sõnul on nii kõrge intressiga laenude puhul paratamatu, et
osadel laenuvõtjatel tekivad tõsised raskused tagasimaksmisega ning lihtsat elu
ja kerget kulutamist propageeriv laen põhjustab tõsiseid raskusi.
Rõivase sõnul tuleks vähemalt muuta kohustuslikuks SMS-laenude
reklaamide juures aasta lõikes laenukulu välja toomine.
Varem on SMS-laenude kiiret levikut probleemiks pidanud ka Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooni juhid kuid kumbki asutus pole Rõivase arvates siiani
astunud konkreetseid samme laenude piiramiseks ega teinud ettepanekuid vastava
õigusliku raamistiku loomiseks.
Rõivas pidas loogiliseks, et vastava eelnõu koostab valitsus, kuid pidas
võimalikuks, et seda hakkab välja töötama ka riigikogu. |