|
Samas kinnitab ministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja
Lelo Liive, et sügisel riigikokku jõudev rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seadus näeb ette ka SMS-laenu turgu karmistavaid reegleid.
«Enne mingi valdkonna piiramist ja ka enne õigusliku analüüsi
teostamist on vajalik teha majanduslik analüüs probleemi ulatuse
väljaselgitamiseks. Ükski edasine seadusemuudatus ei saa toimuda ilma olukorra
ja selle prognoosi täpsustamiseta,» lisas ta.
Samas on rahandusministeerium Liive sõnul astunud juba
konkreetseid samme, mis toovad kaasa oluliselt selgema süsteemi kujunemise ja
peaks sundima laenajat siiski mõtlema enne laenu võtmist.
Euroopa Liidus võetakse eeldatavasti veel selle aasta lõpus
vastu uus tarbijakrediidi direktiiv, millega sätestatakse mitmeid uusi reklaami
ja tarbija teavitamisega seonduvaid nõudeid ja kohustusi just väikelaenude
väljastajatele.
«Nende hulka kuuluvad kindlasti ka SMS-laenude pakkujad. Selle
direktiivi rakendamine Eesti õigusesse, mis toobki muu hulgas kaasa intressi
väljatoomise kohustuse, on kindlasti järgmiseks sammuks SMS-laenude
reguleerimisel,» kinnitas Liive.
Uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus näeb
muu hulgas ette SMS-laenu pakkujatele oluliselt karmimaid nõudeid
laenusaaja isiku tuvastamisel.
Samuti tõhustub kontroll laenu pakkujate üle - uue seaduse
kohaselt peavad äriühingud, kes teostavad laenutehinguid, hakkama ennast
registreerima majandustegevuse registris.
Sellise teenuse osutamine ilma ennast registreerimata on
seadusevastane. Registris on vajalik näidata lisaks oma tegevusalale ja
asukohale ka omanike ja juhtide nimed, registreeringut ei teostata, kui neil
isikutel on kriminaalne minevik.
«Lisaks kõigele peame väga oluliseks tarbijate
finantskirjaoskuse tõstmist, millega finantsinspektsioon on juba alustanud
tarbijaveebi «Minu raha» kaudu ja kus ka rahandusministeerium näeb vajadust
koostöös turuosalistega osaleda,» lisas Liive. |
