Tallinna Linnateater on suurt mängusaali oodanud teatri sünnist peale, aastast 1965, kui loodi eelkäija Eesti Riiklik Noorsooteater. Oma maja suurest lavast unistavate näitlejate soov hakkab tasapisi täituma.

Teatri direktori Raivo Põldmaa sõnul on kõik valmis, et alustada uue maja projekteerimist, kooskõlastused olemas ja suur eeltöö vee- ja kanalisatsioonitrasside, elektrialajaama ja arheoloogiliste väljakaevamiste näol tehtud.

Väljakaevamistel tuli ilmsiks paks kultuurkiht, millest leitud raidkivisid on eksponeeritud teatrimajaski, ülejäänu aga arhiivides hoolikalt tallele pandud.

«Detailplaneering on töös ja peagi saavad kooskõlastatud ka veel viimased paberid ning võime alustada projekteerimisega. Kui kõik laabub, võiks ehitust alustada 2008. aastal,» vaatab Põldmaa lootusrikkalt tulevikku.

«Vanad fassaadid jäävad avatuks, kangialusest, millest pääseb praegu suveetenduste Lavaauku, saab alguse uus tänav ja atraktiivne sisehoov. Võimsa tamme oksi ilmselt kärbitakse, kuid sellest saab kogu siseõue uhkus,» rääkis Põldmaa ja lisas, et suurim ülesanne on panna kogu kompleks «tervikuna hingama».

Põrgulava kaob

Direktori sõnul tulevad uude majja nii teatrisaal kui publiku ruumid. Vanadesse majadesse jäävad kontor ja töötajate ruumid. Alles jääb ka eraldi sissepääsuga Väike saal, kus 40 aastat tagasi algas selle teatri ajalugu. Põrgulava kaob, aga loodetavasti leitakse uusi ja vahvaid mängukohti Tallinnas juurde.

«Seni on siin pidevalt tehtud ümberehitusi paralleelselt teatrietendustega. Alles hiljuti ehitasime välja pööningu, millest sai Taevalava publiku jalutusruum. Maja 600-aastasest ajaloost on siin enamuse aega elanud tuvid,» jutustas Põldmaa senisest elust.

Uue teatrimaja arhitekt Andres Siim on modernse hoone projekteerinud nii, et see mahutaks kuni nelisada külastajat.

Ehituse eelarve on kakssada miljonit krooni. Põldmaa sõnul pole aga Eestis teatrimaja ehitatud sada aastat ja asjakohased teadmised on nii pika ajaga kaotsi läinud.

«Teatri tarkust tuleb uude majja väga palju sisse panna, kuid ilmselt tuleb seda toomas käia välismaal,» lausus Põldmaa.

Tulevase teatrihoone projektile on heakskiidu andnud ka muinsuskaitse spetsialistid. Teatrijuhi sõnul saab uue maja ehitusega korda üks vähestest alles jäänud «hambaaukudest» vanalinnas ja täielikult korda terve vanalinna 9. kvartali.

Uue maja kõrgeim punkt saab olema 25 meetri kõrgune lavatorn, mis ulatub meetri jagu kõrgemale praegusest kõrgeimast katuseharjast selles kvartalis. «Detailideni pole veel jõutud, kuid projekt on ideede tasandil võitnud nii teatritegijate kui ka spetsialistide poolehoiu,» räägib Põldmaa.

Tema sõnul toob teater elu ka vanalinna uinuvasse ossa. «Praegu keeb elu Raekoja platsil. Vahel eksib siia mõni turist, piilub kangialusest Laiale tänavale ja läheb ruttu tagasi.

Tulevikus, kui on välja ehitatud Põhjaväil ja Tornide väljaku kõrval saab korda ka Skoone bastion, tekib siiagi rohkem elu,» tutvustas Põldmaa tulevikuplaane ja andis mõista, et nii bastion kui linnamüüriäärne on Linnateatrile tulevikus ahvatlevad esinemispaigad.

Suvelavastused jäävad

Ainus probleem Linnateatri külastajatel on autode parkimine. «Aga milline teater sellest murest päris prii on? Tallinn on nii väike, et siin on kõik asjad jalutustee kaugusel. Üks huvitavatest lahendustest oleks selline, nagu on see korraldatud mõnes Saksamaa linnas. Seal kehtib õhtune teatripilet ka ühistranspordi piletina. Süsteem oleks sammuke ka võitluses autostumise vastu,» rääkis Põldmaa.

Teatrijuhi sõnul on Lavaaugul ja suvelavastustel tulevikku veel heal juhul paar aastat.

«Siin on suveetendusi mängitud juba kümme aastat. Toona, kui poolakatest ehitajad kiivrid nurka panid, laiutas siin tiik, ujusid pardid ja näitlejad sõitsid kummipaadiga. Teisest küljest – just sama kaua on meil tehtud suvelavastusi,» rääkis Põldmaa.

«Eesti suvi on selline, et ideaaljuhul saab etendusi teha 60 õhtul, aga puhata tahaks suvel ka teatrirahvas. Suveteater ei kao kohe kindlasti,» lubas Põldmaa ja kinnitas, et väikeste saalide kõrval ollakse valmis tegema teatrit ka suurel laval.