Roolijoodikuid jahtiv politsei sai kohtust valusa tagasilöögi
09.05.2008 00:01
Dagne Hanschmidt, reporter
Riigikohtu eilne otsus, et enamikul Eesti haiglatel pole õigust mõõta roolijoodikute alkoholisisaldust veres, tähendab tõsist tagasilööki politsei senisele praktikale ning töökoormuse plahvatuslikku kasvu kolme haigla laborile.
|
| |
|
 |
Wismari haigla oli Tallinnas üks peamine koht, kuhu politsei joobekahtlusega juhid vereprooviks viis. Riigikohtu otsuse valguses pole neil aga selliseks analüüsiks õigust.
Foto: Raigo Pajula |
|
|
|
|
Eile pärastlõunal pidas politseiameti juhtkond erakorralist koosolekut. Hommikul oli riigikohus avalikustanud oma lahendi ühe mehe osas, kellele politsei oli kerges joobes autorooli istumise eest määranud 9000-kroonise rahatrahvi.
Muret ei valmistanud mitte see, et kõrgeim kohtuvõim mehe õigeks mõistis, vaid põhjus, miks mees õigeks mõisteti. Nimelt märkis riigikohus, et 0,66-promillise joobe tuvastanud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) laboril pole õigust ega pädevust sellist vereanalüüsi teha ja seetõttu pole tõendatud, et mees oli joobes.
Nagu selgus, on õigus vere etanoolisisalduse määramiseks vaid selleks akrediteeritud laboritel, mida praegu on Eestis kolm: Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo laboratoorium Tallinnas, Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabor ja Ida-Tallinna keskhaigla kesklabor.
Siiani on politsei inimesed, kes vaidlustavad esialgse koha peal puhumise teel mõõdetud tulemuse, transportinud lähimasse haiglasse, kus joobeaste vereproovi abil täpsustatakse.
Näiteks Tallinnas oli selleks peamine koht Wismari haigla, kuid avariisse sattunute võimaliku joobe määras enamasti PERH. Kummalgi neist pole aga riigikohtu hinnangul selleks õigust. Samuti pole akrediteeringut ega seetõttu ka pädevust ühelgi maakonnahaiglal.
Mida siis nüüd teha, kui näiteks Hiiumaal juhtub avarii või vaidlustab mõni seal roolist tabatud isik oma joobetulemuse? Kas tuleks ta transportida Tallinna, et temalt seal vereproov võtta ja seda analüüsida, sest kohalik Kärdla haigla seda ju teha ei tohi?
Politseiameti juhtkond otsustas eilsel koosolekul lahendada probleemi nii, et lähim haigla võib küll politsei juuresolekul võimaliku roolijoodiku vere ampulli siristada, kuid analüüsimiseks tuleb see saata akrediteeritud laborisse kas Tallinna või Tartusse. Näiteks Wismari haiglasse aga politsei edaspidi roolijoodikuid ei vii.
Sama lahenduse pakkus välja ka Eesti tuntumaid liiklusjuriste Indrek Sirk, kellele riigikohtu eilne lahend oli isiklik töövõit – just tema oli kõrgelt kohtukoosseisult õiguse saanud mehe kaitsja. «Võetud vereanalüüsid tuleks lihtsalt saata õigesse kohta ja probleem lahenebki,» märkis ta.
Politseiameti pressipealik Anne Osvet nentis, et eilne kohtuotsus muudab politsei jaoks joobe tuvastamise protsessi keerulisemaks ja ehk ka ajaliselt pikemaks.
«Ent menetluskulude kallinemise tõttu muutub see kallimaks ennekõike süüdlasele, sest menetluskulud tuleb ju temal tasuda,» viitas Osvet sellele, et edaspidi peab puhumistulemust vaidlustav ja vereanalüüsi nõudev isik arvestama senisest suurema väljaminekuga.
Samas rõhutas politsei, et liiklusjärelevalve teedel jätkub nii nagu praegu ja autojuhi joove tuvastatakse igal juhul.
Etteheiteid teeb politseiamet aga hoopis sotsiaalministeeriumi suunas, pahandades selle üle, et ministeerium pole suutnud haiglatele selgeks teha laborite akrediteerimise vajadust.
«Sotsiaalministeeriumil on vaja tagada tervishoiuasutuste vastavus mõõteseadusele ja riigikohtu otsustele. Kuniks seda tehtud pole, tuleb ministeeriumil leida lahendus seaduse nõuetele vastava joobe tuvastamiseks ka juhul, kui politsei toimetab joobekahtlusega isiku maakonna tervishoiuasutusse, mis ei oma vastavat akrediteeringut,» rääkis Osvet.
Eesti Akrediteerimiskeskuse peaspetsialist Kaire Tõugu nentis, et põhimõtteliselt jääb paljudel haiglalaboritel akrediteeringust puudu vaid asjaajamisest ja paberitööst, mida on vaja kvaliteedijuhtimise süsteemi loomiseks. «See tõestaks, et labori töö kvaliteet on kontrolli all,» sõnas Tõugu.
Seni pole enamik haiglaid tema sõnul seda asjaajamist ette võtnud ilmselt seetõttu, et akrediteering on vabatahtlik ja laborid on tööga väga koormatud. Aega võtab see protsess vähemalt ühe kuu.
0,66 promilli lugu ehk millest kõik alguse sai
• 2006. aasta detsembris trahvis politsei Uku Lõhmust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 9000-kroonise rahatrahviga.
• Lõhmus kaebas trahviotsuse kohtusse, väites, et oli sõidukit juhtides kaine ja toimunud on eksitus.
• Lõhmuse läbi vaadanud arst mehel väliseid joobetunnuseid, nagu näiteks koordinatsioonihäireid või alkoholilõhna, ei tuvastanud, kuid PERHis tehtud vereanalüüs näitas 0,66-promillilist joovet.
• Lõhmuse kaitsja Inder Sirk väitis kohtus, et vereanalüüsi tulemus pole usaldusväärne, sest see tehti mõõteseadusele vastavat akrediteeringut mitte omanud laboris.
• Riigikohus leidis, et Lõhmuse vereanalüüs on tehtud seadust eirates ja see pole tõendina usaldusväärne, mõistis mehe õigeks ning tühistas tema karistuse. «See on oluline lahend nende inimeste jaoks, kes on väga vähesel määral alkoholi tarbinud ja tunnevad end ise kainena,» märkis Indrek Sirk. «Selges joobes inimene ei võida sellest lahendist midagi. Kui ikka olid purjus, siis tuleb oma karistus ka vastu võtta.»
Allikas: Riigikohtu otsus, Indrek Sirk
|
|
|
|
|
