Too

Kuigi Eestimaal tegutseb tuhandeid talusid, kus pererahvas ei saa endale puhkust lubada, ei ole nad seni erilist huvi ilmutanud ka asendajate kasutamise vastu.

Enamikus Euroopa riikides ei pea talupidaja enam ammu aasta läbi rühmama, pea otsas märg. Ta võib puhkuse ajaks tööle võtta koolitatud asendaja ja kuuks ajaks näiteks Hispaaniasse puhkama sõita. Osas maades maksab riik koguni asendustöötaja palga kinni. Samuti saab asendajat kasutada pererahva haigestumise korral, kirjutab Virumaa Teataja.

VIIMASED KOMMENTAARID Heli Oh an,sa oled loll,kui  lauajalg ja talutööst  ei jaga sa ööd ega  mytsi!Ei upu me  toetustesse ega ka  s... an Mis teha kui inimesed  on nii saamatud ja ei  oska oma tööd  korraldada. Ise upuvad  toetuste (ja ka sit... Teised kommentaarid

Paar aastat tagasi hakati ka Eestis asendusteenistuse peale mõtlema. Euroopa Sotsiaalfondi projekti toel ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhtimisel käivitati asendajate koolitus. Partnerid on kohalikud taluliidud. Kuigi Lääne-Virumaal taluliitu pole, tegutseb paarisaja liikmega taluliit Ida-Virus, kus töötab Viru regiooni koordinaator.

Ei tunta huvi

Asendusteenistuse võimalusi on tutvustatud kõigis maakondades. Lääne-Virus on seni olnud huvi asja vastu leige. Viru regiooni koordinaator Heiki Unt saatis talvel ligi 40 piimakarjatalu pidavale talupidajale kutse Väike-Maarjas Vainu Tares peetud seminarile. «Kohale tuli vaid mõni. Kui ei tea sellise teenuse vajadust, on raske korraldada ka asendajate koolitust,» oli koordinaator mures. Seni on vaid üks Viru-Nigula valla naine koolitusel käinud. Nüüd otsib Heiki Unt osavõtjaid järgmisele asendajate koolitusele. Huvilistel tuleks talle helistada Ida-Viru taluliitu.

Koolitus kestab kokku kolm nädalat ja toimub Türi teenindus- ja maamajanduskoolis. Seni on tunnistuse saanud üle 30 asendaja. Kui talunik kasutab asendajat, peaks ta viimase selleks, et riigitoetust saada, koolitusele saatma.

Rahulikult puhkusele

Põhimõtteliselt talupidajad siiski mõistavad asendusteenistuse vajalikkust. Kadrina valla Ridaküla talunaine Mare Jeršov talitab-lüpsab koos mehega kahtekümmet lehma. «Asendajat oleks vaja küll,» arvas ta. Varem käinud neil abiline, aga see läinud ühistusse tööle. «Novembrikuust oleme mehega kahekesi,» nentis naine.

Lüganuse valla Janika piimakarjatalu peremees Kaido Roos on üks neist, kes palkas endale kuuks ajaks asendaja. «Läksin ise puhkama, talu jäi tema hoole alla,» rääkis 160 veise ja viie töötajaga majapidamise omanik. Koolitatud asendaja Peeter Tapner olnud küll tuttav juba varasemast ajast. «Võib-olla oleks saanud ka asendajata hakkama, kuid nüüd oli eemal olles süda rahulikum,» põhjendas Roos.

Kui põllumajandusminister oma määruse allkirjastab, selgub täpsemalt, kui suure osa asendaja palgast riik tasub ja kui suures talus üldse võib riigitoetusega asendajat kasutada. Projektijuht Riina Kaldaru andmeil on eelnõus kirjas, et kuni nelja töötajaga talus.

Ei pääse ka ennast ravima

Talunike intervjueerimine näitas, et kaks kolmandikku 340 küsitletust pole kümne ja enama aasta jooksul kordagi puhanud. Vähe sellest, kolmandik neist teeb oma tööd haigena. Põhjus ikka seesama, et loomade juurest ei pääse ei ennast ravima ega puhkama.

98% intervjueeritavaist tahaks asendajat kasutada, kuid ainult juhul, kui riik tasuks viimase palgast vähemalt 50 protsenti.