Lisaks Taani teadlastele saavad morskade liikumisel üsna täpselt silma peal hoida arvutikasutajad: GPS-satelliitide abil kogutud info avaldatakse uudisteagentuuri BBC koduleheküljel. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | No nime järgi otsustades
suvitavad nad kindlasti Venemaal. Seal on kõik viinapoe ümbrused morski täis
|
|
Taanlased kavatsevad morskadel Gröönimaa lääneranniku lähistel silma peal hoida vähemalt kaks kuud. Lisaks suurekihvalistemereloomade liikumise kaardistamisele tahetakse ühtlasi uurida, kas ja kuidas küttimine, õlipuurimine ja kliimamuutused nende loomade elu mõjutavad. Kus morsad suvitavad? Uurimisprojekti eestvedajad on Gröönimaa Loodusvarade Instituut ja Taani Polaarkeskus. Praegusel aastaajal veedavad Gröönimaa läänerannikule kogunenud morsad suure osa päevast jääpankadel kevadpäikese esimeste soojade kiirte paistel peesitades. Ent õige pea, kui päike juba tublisti soojemalt paistab, hakkavad jäälaamad sulama ning morsad asuvad teele põhja poole, et endale jahedam asupaik leida. Kus see jahe koht täpselt on, pole teadlased siiani suutnud kindlaks teha – nii võimas kui moodne teadus ka pole, morskade suvituskoht on mõistatuseks jäänud ka uue aja teadmameeste jaoks. «Tahame lihtsalt välja uurida, kuhu nad õieti lähevad,» tunnistas projekti eest vastutav vanemteadur Erik Born BBC teadusreporterile Rebecca Morelle’ile, kes koos teadlastega morskasid jälitama asub. Kõrgtehnoloogiline veretu morsajaht algab Gröönimaa läänerannikult Sisimiuti sadamast, kust teadlased morskade sabas piki ranniku teele lähevad. Kahe merel veedetava nädala jooksul loodetakse GPS-saatja külge panna vähemalt kümnele morsale. Viis, kuidas saatjad loomade külge pannakse, näib esmapilgul ehmatavana: teadlased kavatsevad seks tarbeks pruukida vibusid või õhkrelvi. Ehkki see kõlab veriselt, tuleb taanlaste sõnul meeles pidada, et morsa nahk on umbes kaks kuni neli sentimeetrit paks ja selle all on veel paks rasvakiht. Ning loomulikult ei taha teadlased loomadele häda teha ja sihivad seetõttu äärmiselt hoolikalt. Kolmas katse Kui GPS-saatja on looma külge kinnitatud, see aktiveeritakse. Iga kord kui morsk seejärel veepinnale hingama tuleb, saadab saatja oma asukoha kohta satelliidile teate. Sealt saadetakse see taas maa – õieti küll mere – peale tagasi, ning nende teadete abil saavadki teadlased morskade liikumist jälgida. Nagu ka kõik need, kes ei põlga vaevaks aeg-ajalt BBC veebilehele Walrus Watch (morsavalve – toim) pilku heita. Raadiosaatjad püsivad morskade küljes kuu või kaks. Kui kaua täpselt, sõltub sellest, kui kiiresti paraneb nahahaav, mis saatja kinnitamisel tekib – paranev haav lihtsalt lükkab saatja morsa küljest välja. Taani teadlased usuvad aga, et isegi kuust või kahest piisab täiesti, et morskade suvituskoha saladus viimaks ometi lahendada. Nende optimism võib aga olla veidi ennatlik, sest nagu professor Born isegi tunnistab, on see juba kolmas kevad, mil taanlased morskade jälgi ajama asuvad. «Morsad on vaimustavad olendid,» õigustab Born oma visadust. |
