Seekordne suvi võib kaasa tuua Vergi sadama sulgemise, sest seda, kas
maakonna ainus jahisadam sel navigatsioonihooajal üldse avatakse, üks omanikke
Olev Puldre veel otsustanud pole. Maakonna ainus jahisadam on juba aasta otsa
müügis, kirjutab Virumaa Teataja.
«Huvilisi on, aga hinnas pole kokku leppinud,» rääkis Puldre. Sadama uus
omanik võib muuta sadama ka kinniseks, sest miski ei kohusta seda jätma
avalikuks sadamaks.
Puldre sõnul polegi Lääne-Virumaal tegelikult sadamaid, sest nende ehitamine
ja korrastamine maksab miljoneid. Samuti ei toeta riik Puldre väitel sadama
ülalpidamist. «Sellest pole justkui aru saadud, et kui sadam on kinni, lähevad
kõik turistid Tallinnasse,» rääkis Puldre. Vergi on ainuke sadam Lääne-Virumaal,
kus turistid saavad silduda ja maale tulla, sest seal on piir ja toll.
Millest aga siiski jutt? Aastas käib Vergist läbi 500-700 jahti ja 3000-5000
välisturisti. Kõige rohkem on sadamas olnud korraga sees 80 jahti. «Mererahvas
on sõbralik rahvas. Liikusid pardalt pardale, et kaldale saada,» meenutas
Puldre.
Kõige kaugemalt on Vergi sadamas sildutud Austraaliast, kuid peamiselt on
tegu Soome turistidega. «Samuti on avastamata turg Venemaa, sest kuigi on Kunda
ja Sillamäe sadam, siis need jahte vastu ei võta,» arutles Puldre sadama
perspektiivide üle.
Sadamate olukord on halb
Vergi sadam avati 1977. aasta suvel. 1998. aastal nimetati see aasta
väikesadamaks, aastatel 1998-2000 hinnati Vergi sadam Euroopa sinilipu
vääriliseks. 2005. aastal sai sadam tormikahjustustes kannatada ja omanik hindas
toona kahju 500 000 kroonile.
Maakonna väikesadamad on maavalitsuse andmetel Altja, Eisma, Eru, Karepa,
Mustoja, Rutja, Toolse, Pedassaare, Vergi, Vainupea, Käsmu, Võsu ja Mahu sadam.
Sadamad on tehniliselt amortiseerunud, korralike navigatsioonimärkide ning
rannaehitisteta.
Mitu väikesadamat asuvad Vihula valla territooriumil, kuid valla omanduses ei
ole neist ühtegi.
Arengukavas on küll kirjas väikesadamate arendamine, kuid vallavanem Priit
Pramanni väitel 2007. aasta eelarves selleks raha eraldatud pole.
Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimehe Jaak Reinmetsa sõnul peaksid
praegu suuresti eraomanduses olevad väikesadamad kuuluma kohalikele
omavalitsustele ja nende operaatoriks võiks olla eraomanikud.
Nii võiks tema arust ka riigi poolt rohkem toetusi loota. «Olen meie liidu
liikmetele alati öelnud, et ise sadamat üleval pidada on kallis,» rõhutas ta.
Kaimaksud on Eestis kõrgemad kui mõnel pool Euroopas, kuid hooaeg lühike.
Reinmetsa sõnul on käsil uue sadamaseaduse koostamine, mis väikesadamate
olukorda ehk natuke leevendab. Kaduda võib sadampassi mõiste, mille taotlemine
on praegu raske. «Hetkel ei tee seadus vahet suurel ja väiksel sadamal,» rääkis
ta. Väikesadamad pole ka kuulunud ühegi ministeeriumi alla ning neid
reguleerivad nii keskkonna-, põllumajandus- kui ka siseministeerium.
Eraomandusse kuuluvale Eisma sadamale on alates 2006. aastast ümber ehitatud
aed, et kaitsta sadamat vandaalide eest.
«Jalgsi on inimestel võimalik sadamat uudistamas käia,» selgitas üks omanikke
Tiiu Pedaja.
Tema sõnul on sadam amortiseerunud ja sadamapassi sel ei ole - seega sadamas
laevaliiklust pole ja sadam laevu vastu ei võta.
«Kavandame sadama rekonstrueerimist tulevikus,» ütles ta. Pedaja lisas, et
praegu kasutavad sadamat kohalikud kutselised kalurid ja mõned
harrastuskalamehed ning sellega on sadama võimsus ammendatud.
Mahu sadam asub Viru-Nigula valla territooriumil. Mingit arendustegevust seal
ei toimu. Sadamat saab siiski kasutada ja vallavalitsuse andmetel kohalikud
kalurid seda ka teevad.
Käsmu küla sadamapunkt kujutab endast Käsmu poolsaare idaküljel asuvat kaid,
kus on slipp paatide kärult veeskamiseks. Kaid kasutavad põhiliselt kohalikud
väikeste paatidega kalastajad.
Käsmu piirivalvekordoni maa erastamine võib tekitada olukorra, mis piirab
oluliselt kohaliku väikesadama kasutamist ja arengut.
Kõnealusel territooriumil asuv slipp on Käsmu külavanema ja meremuuseumi
peremehe Aarne Vaigu sõnul ainuke, kus saab Käsmu lahes paati vette lasta.
Lääne-Virumaa ainsas kaubasadamas Kundas silduvad väikesadamate külastajatega
võrreldes hiiglased, kaubalaevad, mille mahutavus on 10 000 kuni 12 000 tonni ja
pikkus umbes 150 meetrit.
Varjusadam Kunda
Nende laevade liiklemisel hoiab silma peal sadamakapten Eiki Orgmets, kes
vastutab sadama akvatooriumis laevaliikluse eest.
Teisi laevu satub sadamasse harva. Kunda linna sõpruslaev Tasuja käib aastas
korra või kaks. Kaatreid ja jahte luba vastu võtta pole.
«Suve jooksul ikka juhtub, et nad jäävad merehätta või vajavad remonti. Sel
juhul tulevad nad varjusadamasse ja piirivalve loaga võimaldame neil siin
silduda,» rääkis Orgmets.
> Loe edasi |
