Mähe aedlinnas asuvasse üle nelja hektari suurusesse metsatukka tahab arendaja OÜ CMY rajada viiest kahepereelamust ning kuuest kahe- ja kolmekorruselisest korterelamust koosneva elurajooni. Eskiis on läbinud kõik formaalsused ja selle põhjal detailplaneeringu algatamiseks on vaja vaid linnavalitsuse otsust. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Paranoikule
https://ar.eer.ee/liht paring.py
osaühing CMY
Neljas veerg: juhatus, pankrotihaldur, likvideerija ...
Paranoik
Huvitav, kes peitub arendaja OÜ CMY taha?
|
|
Viimane teatas juba nädal tagasi, et Randvere tee 82a ja 88a planeeringud on uus tase loodushoidlikus arendustegevuses ning sedavõrd loodussõbralikku detailplaneeringut pole Pirita elanike silmad veel näinud. Erinevad arvamused Samas kinnitab Pirita halduskogu liige, maakomisjoni esimees Kaupo Nõlvak, et tegelikult on asi vastupidi ning loodussõbralikkusest pole seal jälgegi. Planeeringu eskiisi lükkas kortermajade tõttu esmalt tagasi Pirita maakomisjon ja seejärel ka halduskogu. «Jälgisime Pirita üldplaneeringut, mida, tõsi küll, pole veel kehtestatud,» ütles Nõlvak. «Ka Tallinna üldplaneeringu järgi peaksid Mähe aedlinna tulema vaid väikeelamud.» Pirita linnaosa vanem Enno Tamm tõlgendab linna üldplaneeringut aga teisiti ja väidab, et üksikud kortermajad on uutes elamurajoonides täiesti lubatud. Tamm lisas, et halduskogu otsus on linnaosa vanemale soovitusliku iseloomuga ning halduskogu oli eskiisprojektile vastu vaid kiusu pärast. Pirita üldplaneeringut ei saa aga arvestada, sest see pole veel kehtiv õigusakt. «Mina probleemi ei näe ja ka naabritelt pole tulnud ainsatki protesti,» väitis Tamm. «See lahendaks kõik piirkonna probleemid, kaotaks metsast isetekkelised teed ja prahimäed. Miinuspoolt ma siin ei näegi, kõik on ainult hea.» Halduskogu ja maakomisjoni liikme Ülle Rajasalu sõnul ei ole võimalik rääkida rahvuspargi loomisest ja samal ajal ehitada metsa kortermaju. «Jah, sinna on võimalik metsa säästes maju ehitada, kuid praegune plaan on täiesti vastuvõetamatu,» ütles ta. Kuigi eskiisi ei kiitnud heaks ka keskkonnaamet, jäid nad oma seisukoha esitamisega 12 päeva hiljaks. See andis abilinnapea Olga Sõtniku juhitud nõupidamisele võimaluse eskiisi automaatselt kooskõlastatuks kinnitada. Otsus toetus linnapea kirjale, mille alusel peab linnaplaneerimise amet märkusteta kooskõlastatuks lugema kõik dokumendid, millele ei ole tähtaja jooksul kirjalikku arvamust saabunud. «Tegu on kõrghaljastusega kinnistutega, mille planeerimine on aeganõudev ja keeruline protsess,» põhjendas hilinemist keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvits. Tema sõnul oli ettenähtud kahest nädalast ilmselgelt vähe. «Sisulist kooskõlastust keskkonnaamet eskiisile andnud ei ole,» rõhutas ta. Kõhklused jäävad Planeeringu koostanud arhitekt Mai Šein tunnistas, et teema on õrn. Tema sõnul paiknevad Randvere teele planeeritavad majad linnaosas lubatust ligi kaks korda hõredamalt ning ühtki tervet ja väärtuslikku puud ehituse tõttu maha ei võeta. Arhitekti arvates hirmutab inimesi sõna «korrusmaja», kuigi see on ridaelamust palju paremini loodusesse sobituv ja ruumi säästev. «Selles kontekstis on kortermajade ehitamine täiesti õigustatud,» kinnitas Šein. Linnaplaneerimise ameti Lasnamäe ja Pirita osakonna juhataja Mari Heinsoo ütles, et Randvere teele võib Tallinna üldplaneeringu põhjal ehitada üksikuid kolme-neljakorruselisi elamuid. «Nii oleme seda tõlgendanud, kuigi alati jääb küsimus, kui palju on üksikud ja kui palju on palju,» nentis ta. Heinsoo sõnul on protsess alles alguses. «Metsa ehitamine on probleemne tegevus ja võib-olla seda planeeringut ei algatatagi,» nentis ta. Linnavalitsus pidi detailplaneeringu algatamist arutama möödunud nädalal, ent lükkas selle edasi. Abilinnapea Taavi Aas selgitas, et linnavalitsus võttis veel mõtlemisaega. «Välja pakutud lahendus on ilus ja huvitav, kuid kohapeal vaadates jäävad kõhklused alles,» nentis Aas. |
