See on korda läinud. Koostöö arhitektide Kalle Rõõmuse ja Lennart Korjuse ning sisearhitekt Terje Kivistiga on andnud sedavõrd hea tulemuse, et maja on ainsa koduinterjöörina kandideerimas Eesti sisearhitektide liidu aastapreemiale. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ahvi rism
Raha on rahu
brrrrrrrrrrrrr
Ei näe uneski midagi sellist!!!
|
|
«Niivõrd hea tulemuse saime, sest tegime kõik nagu sisekujundaja ja arhitekt on öelnud. Kõik on nendega läbi räägitud,» ütleb peremees. Kahele perele mõeldud maja – majas on eraldi korter perenaise emal – hakati ehitama kolme aasta eest ning perel polnud kiiret, vanas majas sai edasi elada. Koht Veskimöldres sai valitud põhjusel, et oleks lähedal pere eelmisele majale ning kontorile, kus abikaasad koos tööl käivad. Liiklusummikud nende päeva ei mahu. Ehitajat ei kiirustatud takka ning kui mõnd materjali tuli oodata, oli võimalik ehituses aeg maha võtta. Suurte vineerpaneelide tulek võttis aega ligi aasta. Peremehe sõnul ei saa ebastandardsete lahenduste puhul seada mingeid tähtaegu – ja selles majas on pea kõik lahendused ebastandardsed. Materjalid on võetud head, alati mitte kallid, samas polnud ka sundvajadust valida odavamaid. «Nüüd on Eestis võimalik tõeliselt hästi ehitada,» ütleb peremees. Vähe ja valitud Enne arhitekti poole pöördumist olid mõned kindlad soovid, mis uues majas peab olema. Esiteks, läbi kahe korruse ulatuv suurte akendega hall, kus on ühendatud köök, söögi- ja elutuba. Eesti oludes üsna ebapraktiline, kuid selle soovi suutis pere arhitektile veenvalt esitada. Esimesena tervitab halliuksel sisenejat suur kahele poole avatud kamin. Teiseks, üks puit jookseb läbi mitme ruumi. Põrandal õlitatud kaseparkett, seintel suured kasevineertahvlid, sama vineer kordub ka köögimööblil ja ustel. Põhjus on lihtne. «Erinevatel puudel on erinevad energiaväljad. Me tahtsime, et kodus oleks võimalikult vähe erinevaid asju, mida tunda. Kask on hea, inimesele sõbralik puu,» ütleb peremees. See omakorda kannab edasi maja üldmõtet – et see oleks rahulik paik, kus miski liigne ei häiriks. Maja, kus mõtted saaksid rahuneda. «Praeguses maailmas on inimesel kõige rohkem vaja rahu. Stressi ja pingetekitajaid tuleb mujalt nii palju, et loogiline on, et kodu oleks selline, mis stressi ei tekita,» sõnab peremees. Asju on vähe ning kuigi siin on sees elatud juba ligi aasta, ei ole neid kogunema hakanud. «Me oleme mõlemad neljakümnesed, elu esimene etapp on läbi. Laps elab juba oma elu. Noorele perele selline lahendus ei sobiks,» ütleb peremees. Suur teisele korrusele viiv trepp võiks päris väikestele lastele olla üksjagu ohtlik. Esialgu oli kava trepi käsipuudest üldse loobuda, kuid arhitektid soovitasid seda mitte teha. Peremehe hobi tai chi tarbeks teisele korrusele ehitatud saal on maja külastanud laste lemmikpaik. Nagu ka saunabassein. Tuttavad, kelle kodus on palju asju, on tunnistanud, et selles majas on imelik olla – ei ole midagi vaadata ning ajul ei ole justkui midagi teha. Kujunduselemente on vähe, need vähesed on hästi valitud. Tehniliste ja kunstlike asjade mõju on üritatud viia miinimumini. Materjalid on naturaalsed, vajalik tehnika on peidetud. Majas on palju taimi. Elutoa suure akna alla on sulgvõhk istutatud otsekui peenrasse. Peremehele meeldivad palmid. Vaikus ja telerivabadus Esialgne mõte panna elutuppa suur teler on sootuks maha maetud. Peremees jätaks maja üldse ilma telerita, perenaine vaataks siiski loodusfilme ja kontserte. Praegu on tema tarbeks üks väike varuteler. Ülemise korruse töökabinetti on telerikoht välja valitud. Mõlemad töötavad IT-alal ning on tööpäeva lõpuks jõudnud end arvuti vahendusel kõigi värskemate uudistega kurssi viia. Mõnikord käivad majas külalised, siis mängitakse muusikat, muidu on vaikus. Kontseptsioon – võimalikult vähe müra, sest igasugune müra võtab jõudu. See on ka põhjus, miks kõik lülitid töötavad madalpingel ning pingestatud juhtmeid on majas nii vähe kui võimalik. Vool jõuab pistikupessa alles siis, kui tekib tarbija, mis voolu vajab. Peremehe sõnul on see kontseptsioon, et majadest koristatakse kõik liigne müra, Euroopas üsnagi levinud. Elektriväli, kuigi kõrvale kuuldamatu, on organismile tajutav. Kõik – nii valvekaamerad, küte kui ka valgustus – on usaldatud arvuti juhtida. Peremehe soov oli proovida, kuidas «intelligentne» maja toimib. Tulevikus on kavas jõuda selleni, et valgus lülituks sisse liikumisanduritega: kus on inimene, seal on ka valgus. Ainsana on kaseparketist loobutud magamistoas ja selle esikus, neid põrandaid katab korgipuu. Kabineti ja magamistoa seinas on bambustapeet. Vannitoa põrand on tiikpuust, seinad juura marmorist. Peale voodi ja lampide magamistoas muud polegi. Tänavapoolsed aknad on väikesed või kardinatega kaetud. Suurte avatud akende kaudu suhtleb maja pigem siseõuega, mille tagant algab Nõmme mets. Tallinna piirini on paarsada meetrit.
> Loe edasi |
