| Looduslike materjalide eelistajad võtsid tadelakti tema veekindluse tõttu kõigepealt kasutusele vannitubades. Kes on katnud sellega valamu ja vanni, kes terve vannitoa – seinad, põranda, aknalauad, riiulid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ×
Kuidagi nagu müügimeestest oleneb või mis?
Enam nagu ise ei taha mäletada mitte, mis seoses
vanast...
|
|
Otepää mehel Tiimar Lainel, kellele tadelakt on armastus esimesest silmapilgust, on kodus just niisugune vannituba. Ei mingeid vuuke ega liiste, ühtlane pind, ümarad vormid ja sujuvad üleminekud – nagu kambrike lumelinnas. Praeguseks on vannituba juba pea aasta kasutuses olnud ja peremees kinnitab, et tookordne viimistlusmaterjali valik oli tabamus kümnesse: «Tillukesed materjalile omased mikropraod on tekkinud, aga see oli ette teada. Mind need ei sega, pigem annavad praokesed vanale materjalile justkui väärikust juurde.» Lisaks veekindlusele talub materjal hästi ka kuumust. Tiimar Laine on tadelaktiga katnud ka pliidi, soemüüri ja leso. Talvise kütmise järel pole krohv isegi kõige rohkem kuuma saanud kohtades värvi muutnud, märgib peremees, kes on tadelakti proovile pannud rõdulgi. «Rõdu põranda tegin sellega kaks aastat tagasi. Talvine pakane, jää ja lumi, vihmavesi ja suvine kõrvetav päike – kõik on üle käinud, aga põrand on täiesti korras,» on omanik rahul. «Ja kui mõnus see palja jala all on!». Firma Majasain OÜ tegevjuht Andrus Needo, kes tadelaktitöid teinud juba poolteist aastat, ütleb veendunud isetegijaile hoiatuseks, et ainult heast tahtmisest ja õpetuses näpuga järje ajamisest võib tadelakti puhul väheks jääda. «Pärast võib ohtralt pisaraid olla – materjal on ju üsna kallis, kui miski tuksi läheb, siis…» Krohvimisel on nagunii omad nipid, aga tadelakti puhul tuleb arvesse võtta veel paljusid asju. Näiteks ei tohi aluspinnas olla kohti, mis survele järele annavad, kas või makrofleksiga täidetud pragusid – nende kohalt hakkab krohvipind mõranema. «Tadelakt on huvitav materjal, sellega töötamine on väga loominguline, aga vilumus tuleb alles ajapikku. Endalgi kogemust justkui oleks juba, aga ikka tuleb igasugu üllatusi ette,» tunnistab Needo. «Ja kõvasti kannatust nõuab see töö. Pisikese kiviga tuleb suur pind üle käia – rapsides siin head tulemust ei saa.» Kes mõne pinna tadelaktiga viimistlenud, peaks meeles pidama, et kodukeemiaga seda hiljem puhastada ei tohi. Needo teab, et paar tööd on niimoodi ära rikutud – lihtsalt ei taibatud koristajaid hoiatada. Kahju on sellisel juhul tõesti suur, sest kui arvestada kokku materjali kulu ja töömehe tasu, võib ruutmeetri hind küündida 1500 kroonini. Kallis? «Kallis küll, aga kui töö on hästi tehtud, on tulemus hinda väärt – see on tõesti ilus,» kinnitab Needo ja lisab teisegi suure plussi: naaber ei saa kuidagi endale täpselt samasugust. «See on ennekõike ikka valikute küsimus,» märgib loodusliku materjali hinnast rääkides Tiimar Laine, kellele tadelakt oli armastus esimesest silmapilgust. «Mina näiteks ei kulutaks jälle Armani teksaste või Gucci päevasärkide peale – igaühele oma!» |
