Kasu

Moodultrepid on tehtud nii, et neid saab lihtsasti juhendi järgi kokku panna ning tööga peaks algajagi hakkama saama.

Pärast esimest talve uues elukohas, taibanud, et peaaegu kogu raha läheb pesemisvõimaluse säilitamiseks sauna kütmisele ja Eesti Energia toetamisele, jõudsin järeldusele, et odavam tuleks majaruumidesse vannituba ehitada.

VIIMASED KOMMENTAARID ostja Avemard ise siis  treppe ei tee? Ostab  kusagilt ja müüb  kasumiga maha? Jama,  jälle üks  vahendusfirma.... Teised kommentaarid

Maja on aga nii pisike, et seal ei ole lihtsalt vannitoaks ruumi, selle tekitamiseks tuleks katusealune välja ehitada ja osa eluruumidest teisele korrusele viia. Et saada teisele korrusele, peab majas olema trepp. Algajale, mulle tundub, on trepiehitamine sama riskantne kui algajale õmblejale riiete õmblemine: kunagi ei tea, mis võib välja tulla ja kas see vastab ootustele.

OÜ Avemard juhataja Raigo Roosimäe soovitab sellisel juhul moodultreppe – firma pakutavad sisetrepid on niimoodi konstrueeritud, et neid on juhendi järgi lihtne kokku panna. Roosimäe selgitusel on selleks vaja vaid number 17 mutrivõtit, akutrelli ja teravat nuga või peitlit. Kõik kruvid, mutrid ja poldidki on pakendis olemas.

Roosimäe tõdeb, et ta on siiski pidanud korra käima kliendil abis treppi kokku panemas. «Aga see kodanik oli ka selline kunstiinimene ja vaadates seal trepi kõrval olevaid õllepudeleid, siis ma saan aru, et tal see võib-olla ei õnnestunud väga hästi tänu sellele,» mainib ta.

Trepid on valmistatud liimpuidust ning puiduliigiks on Siberi mänd. Trepi kokkukukkumist ei tasu karta, sest see on metallkonstruktsiooni peale ehitatud ja Roosimäe sõnul võib ühel astmel olla sõltuvalt astmelaua paksusest 300–500- kilogrammine raskus. «Tegemist ei ole mingite Hiinas toodetud suveniiridega, ikka sellised tõsised asjad on. Näidistreppide peal kõnnivad iga päev inimesed ja need ei kriuksu ka!» kinnitab ta.

Kastidesse pakitud detailid on viimistlemata, mis annab võimaluse teha kasutajal endale meelepärane lõppviimistlus.

Kuigi Roosimäe sõnul on enamik nende toodangust mõeldud selleks, et saada minimaalse pinna pealt maksimaalse mugavusega teisele korrusele, ei ole mööbli transportimiseks enamik trepimudeleid siiski sobilikud.

Firma on vähem kui aastaga müünud 150 treppi, Roosimäe toob võrdluseks, et ühe keskmise trepitootja aastane toodang piirdub 30 trepiga.

Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Kodu.