| Eesmärgid on meile selged, Eesti peab muutuma veelgi innovatiivsemaks, rääkis Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang, lisades, et täna jäädi toppama küsimuse juurde, kuidas tagada igale õpilasele sülearvuti. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | r.w.s.
mõned kysimused on :
* poliitikute korruptsioon riist- ja tarkvara myyjatega.
* arvutimyyjad ...
nexus
Jah, sülearvutite jagamine on ikka täiesti jabur.
Pool riigi elanikkonnast on funktsionaalselt kirj...
|
|
«Roheliste esindajad Agu Kivimägi ja Marek Standberg sõnastasid väga kenasti selle, et kas just iga laps vajaks sülearvutit,» märkis Lang. «Pigem liigub maailm sinnapoole, et me räägime tegelikult võrgus toimivates terminalidest, mis ei pruugi olla tingimata sülearvutid, võib-olla on need hoopis mobiiltelefonid või iPodid, see on jällegi see osa, mille üle tuleks taas pisut vaielda,» lisas ta. Langi sõnul on oluline paika panna selliste projektide puhul riistvara, sest sellega on lihtne endale «näppu lõigata». «Peaksime keskenduma tarkvaralistele protsessidele ja võrguühenduste tagamisele, mitte tükkide ostmisele, see teema on veel arutlusteks lahti ja pole kindlasti ületamatuks takistuseks koalitsiooni sünnile,» selgitas Lang Eestimaa Roheliste erakonna liige Agu Kivimägi lisas, et kõik nelikliidu parteid olid sülearvuti eesmärgiga nõus. «Lihtsalt sel hetkel, kui ostma hakatakse on otstarbekas uurida, mis tagaks kõige paremini kavandatud eesmärgi.» «See on üksjagu kallis projekt,» lisas Lang. Ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindaja Mart Laar kinnitas, et kokkuleppele programmi käivitamise osas pole veel jõutud. «Ideaalis peaks olema tagatud, et nii õpilased kui ka õpetaja saaksid osaleda kaasaegses haridussüsteemis ja kasutada arvutit nii kodus kui ka koolis. Jätkame arutelu võimalike sülearvutite kasutusse andmisest.» Sotsiaaldemokraatide esimehe Ivari Padari sõnul ei saa osa inimesi internetiprotsessis aktiivselt osaleda sel lihtsal põhjusel, et neil puudub koduarvuti. «Kindlat ühesuunalist lahendit veel pole, aga need võimalused, mida erinevad firmad välja pakuvad - traadita lahendused, on väga optimistlikud,» rääkis Padar. Padar lisas, et tema usub küll, et varsti saab Eesti 100-protsendiliselt internetiseerunud riigiks. Lisaks haridussüsteemi puudutavate infotehnoloogiateemadele käsitleti tänastel koalitsiooniläbirääkimistel veel ka seda, kuidas muuta infotehnoloogiat inimesele kättesaadavamaks. Kivimägi rääkis, et leppesse sai sõnastada paar olulist põhimõtet. «Me sätestasime kodanikuõigused, kuidas kodanik võib riigilt digitaalset asjaajamist nõuda.» «Asutuste tase selles vallas pole ühtlane - mõned on edumeelsed, teised on mahajäänumad. Kodanike nõudmised on just see, mis viib riigi infotehnoloogia ühtlaselt edasi,» rääkis Kivimägi. Lang lisas, et Eesti isikutuvastussüsteem on praegu Euroopas vaieldamatult üks kõige paremaid ja miks mitte kujundada sellest üleeuroopaline standard. «Me oleme kõik sama meelt, et seda tuleks üha rohkem Euroopa Liidus tutvustada. Põhimõte võiks olla selline, et inimeselt ei ole vaja küsida täiendavalt dokumente, juhul kui riigil registrites need andmed juba olemas on,» rääkis Lang. Riigi tasemel infotehnoloogia koordineerimisest rääkis aga Mart Laar. «Probleemiga on põhjalikult tegelenud riigikontrolör Mihkel Oviir, kes tegi ettepaneku luua vastav ministrikoht,» rääkis Laar. «Teine ettepanek oleks aga taastada peaministri kantseleis või riigikantseleis infotehnoloogia nõuniku ametikoht,» selgitas Laar, lisades, et see amet tähendaks võimet ja suutlikkust koordineerida ministeeriumite tegevust. Lang lisas, et õhtul on koalitsioonipartneritega arutlusel kultuuripoliitikaga seonduv. «Sellega loodame täna õhtuga ühele poole saada ja loodetavasti ka spordiga.» |
Vanemad uudised.
