Statistikaameti arvutatud märtsi tarbijahinna indeksi tõus – mullu sama ajaga võrreldes 5,7 protsenti – on rekordiline, sellest kolmandiku andis toidukaupade hinnatõus. Samal ajal on jaekaubanduses müük aasta esimestel kuudel kasvanud üle kümne protsendi. Toidu ja esmatarbekaupade osa inimeste kulutustes on enam kui kolmandik, mis tähendab, et eelkõige löövad kosuvad hinnad väiksema sissetulekuga perede rahakotile.«Enam märgatakse põhitoiduainete hinna tõusu,» tõdes Rimi Eesti juht Ruth Laatre. «Hinnatõusuga kaasneb see, et vaadatakse, kas igal pool on hind samamoodi kasvanud, aga vähem küll ei osteta.» Ostmine kasvab ikka Selverite juhi Ain Taube sõnul ei ole hinnatõusust hoolimata tarbimise vähenemist märgata. «Eks inimesi on erinevaid, osa pöörab hindadele tähelepanu ja teised mitte,» lausus ta. Samas on tema sõnul jaekaubandus aasta esimestel kuudel kasvanud kindlasti üle kümne protsendi, täpseid arve ta aga öelda ei osanud.
Eesti Panga teatel kujunes märtsis aastane hinnatõus oodatust kiiremaks. «Tõenäoliselt on majanduskasvu haripunkti mõju inflatsioonile viimasel ajal kasvanud,» teatas Eesti Panga keskpangapoliitika osakonnajuhataja Martin Lindpere, lisades, et hinnad on tõusnud eelkõige sisenõudluse mõjutatavais valdkonnis nagu eluase, söömine väljaspool kodu ja vaba aeg.
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on üldise hinnatõusu taga osalt kasvanud kulutused tööjõule, teisalt aga firma soov hinnatõusu toel kasumit suurendada. «Aeg selleks on hea, sest inimesed oleks nagu paranevast elujärjest eufooriasse sattunud ning ei tee hinnatõusust välja,» lausus ta.
Tõusev tempo Samas on Lauri hinnangul ettevõtjate selline käitumine lühinägelik, sest inimeste suhtumine ja meeleolud võivad kiiresti muutuda, lihtsalt nende muutuste tajumine võtab rohkem aega. «Siis tuleb hakata uuesti hindu alandama ja see on juba raske,» märkis Lauri. Tema sõnul võib erinevate hinnatõusu soodustavate asjaolude kokkulangemisel inflatsioon märtsikuise rekordi mõnel kuul veel ületadagi. Ettevõtjad ise viitavad hinnatõusu põhjendades siiski eelkõige kasvanud kulutustele tööjõule ja toorainele. Eesti suurima piimatööstuse Tere juhi Kadi Lamboti sõnul suurenes neil mullu tööjõukulu viiendiku võrra ja sama juhtub ilmselt ka tänavu. «Kallinenud on muidugi ka muud kulutused, kuid nende osakaal on üldises hinnatõusus väiksem,» rääkis ta.
Lamboti kinnitusel on piimanduses raske tõsta peamiste piimatoodete ehk siis näiteks joogipiima ja hapukoore hinda. Lihtsam on see erilisemate ning pisut kallimate toodete puhul. Et kogu piimatoodete hinnatõusus, mis statistikaameti andmetel küündis aastaga 5,3 protsendini, oleks süüdi vaid tööstused, sellega Lambot nõus ei olnud. Tema kinnitusel dikteerivad hindu paljuski kaupmehed ja pikaajalised lepingud, mis nendega sõlmitakse, ning tööstuse roll lõpphinna kujundamisel ei ole kuigi suur.
Taube seevastu kinnitas, et kaupmehi hinnatõusus süüdistada ei saa. Loomulikult on kasvanud ka kulutused, kuid need on tema hinnangul suudetud katta suurenenud käibe arvel. Kallim kui mullu Eluase 14,5% Toit ja mittealkohoolsed joogid 7,7% Söömine väljaspool kodu, majutus 7,4% Tervishoid 7,1% Haridus ja lasteasutused 6,1% Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,5% Vaba aeg 3,7% Majapidamine 3,1% Mitmesugused kaubad ja teenused 2,1% Riietus ja jalatsid 1,8% Transport 1,6% Side –2,0% KOKKU 5,7%
|
