Pühade eel avaldas statistikaamet perede sissetulekute ja väljaminekute andmed, millest nähtub, et mullu suurenesid majapidamiskulud ühe pereliikme kohta 2005. aastaga võrreldes 16 protsenti, 3711,8 kroonile, kuid sissetulek kasvas samas 25 protsenti. Seda hoolimata tõsiasjast, et keskmine palk suurenes mullu 15 protsenti.
Nii jäi keskmisel perekonnal ühes kuus üle pisut üle 600 krooni. Päris täpselt statistikaameti ülevaade olukorda siiski ei peegelda, sest kulutustes ei ole arvesse võetud laene ja liisinguid, mis paljude taskust igal kuul kopsaka summa võtavad.Paratamatu kulude tõus Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul oli sissetuleku nii suur kasv pisut ootamatu, sest keskmine palk nii kiiresti ei tõuse. Hüppeliselt suurenenud kulutused on selle juures aga paratamatud, sest kiire majanduskasv põhjustab inflatsiooni. Positiivne on Josingu hinnangul aga tõsiasi, et inimeste sundkulutused ehk väljaminekud söögile ja eluasemele on aastaga kahe protsendipunkti võrra vähenenud, moodustades mullu 40 protsenti inimeste kulutustest. Võrreldes muu Euroopaga on meil siiski veel pikk tee käia, sest seal on sundkulutuste osakaal veelgi väiksem, mis näitab ühiskonna üldist tugevamat majanduslikku kindlustatust. Kui Eesti inimestel kulub näiteks toidu peale kolmandik rahast, siis Lääne-Euroopa riikides on sama näitaja viiendiku ligi ning Ameerika Ühendriikides sootuks vaid 12–13 protsenti. Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri hindas positiivselt seda, et tulude kiirem kasv kuludest on Eestis iseloomulik kõigi piirkondade ning erineva majandusliku kindlustatusega perekondadele. Kuigi keskmise pere igakuine rahaülejääk ei ole kuigi suur, võib Lauri sõnul ka selgelt täheldada, et inimesed kasutavad vaba raha järjest enam tuleviku kindlustamiseks ning investeerimiseks. Levinud on mitmesugused investeerimishoiused ja kindlustusliigid ning jõukamad inimesed paigutavad raha järjest enam aktsiatesse. Mõtlematu eufooria Spetsialistid ei usu siiski, et sissetuleku kasv väga pikka aega nii suur püsib, sest praegune kiire majanduskasv ei saa kuigi kaua jätkuda. Josingu sõnul on juba praegu tunda, et inimesed on paremast elust liigselt eufooriasse sattunud ning kulutavad kohati mõtlematult. Lauri hinnangul on inimestel siiski säilinud teataval määral kainet mõistust, mis tähendab, et liiga kiiresti kerkivaid hindu nad mõtlematult vastu ei võta ning ettevõtetel on hindade tõstmisel käed mõnevõrra seotud. «Inimesed siiski vaatavad hindu,» rääkis Lauri. «Seda on juba näha sellest, et toidukaupadel, mille hind on kiiremini kasvanud, on ka läbimüük vähenenud.»
|
