| 1881. aastal alustati Kreenholmi manufaktuuri rahastamisel Narva Aleksandri kiriku ehitust, kaheksa kuuga kerkisid müürid, 1884. aastal õnnistati kirik sisse, aga 1944. aasta kevad tõi purustused, suvi torni hävingu, kirjutab Eesti Päevaleht. «Siiani ei ole teada, kes ta juulikuus õhku lasi ning miks seda tehti. Linn oli rahvast tühi, Nõukogude väed seisid teisel pool jõge,» räägib Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo kurbadest sündmustest. Vaatamata sellele, et sõja lõpuks polnud kirikul torni ja laevõlvides haigutas mürsuauk, peeti kirikuhoones ometi jumalateenistusi, rusudest kougiti välja ka vana kirikukell, mis hädapäraselt üles riputatuna tegi oma tööd. Neliteist aastat tagasi hinnati kogu kiriku taastamiskuludeks 10 miljonit krooni, praeguseks on Jürjo sõnul see summa tõusnud 120 miljonini. Tänavu augusti lõpuks saab valatud kiriku torn, aasta hiljem peaks valmima ka väliskate, kusjuures kirik saab torni ehituseks 30 miljonit krooni, sellest pool tuleb Euroopa Liidust. Toimetas Alo Raun, PM online |
