Kui 2003. aastal sooritasid alaealised 895 süütegu, siis eelmisel aastal tuli neid kirja panna juba 3313, vastvalminud uuringu kohaselt on iga neljas noor toime pannud mõne õigusrikkumise.

Mullu selgitati välja 2056 kuritegudes kahtlustatavat alaealist, kellest 84 protsenti olid 16–17-aastased poisid, kusjuures enamik noori õigusrikkujaid paneb toime ühe ja vaid vähesed mitu kuritegu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samal teemal: Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem

Miks on noorte kuritegevus üldise kuritegevuse languse taustal murettekitavalt kasvanud, sellele püüdis vastuseid leida Tartu Ülikooli õigusinstituudi kriminoloogia grupp, kes korraldas eelmisel õppeaastal ja selle õppeaasta I veerandil uuringu alaealiste hälbekäitumise kohta, milles osales ligi 2600 7.–9. klassi õpilast üle Eesti.

Selgus, et perekonna sotsiaalne kontroll ja alaealiste õigusrikkumised on omavahel tihedalt seotud - kui vanematel pole aega või tahtmist huvi tunda, kus ja kellega nende laps aega veedab, kellega sõbrustab või mis kell koju tuleb, siis kasvab oht, et nooruk võib toime panna õigusrikkumise.

Uuringust selgus, et peaaegu iga neljas küsitletuist oli oma elu jooksul saanud tunda koolikiusamist, kusjuures koolivägivalla üks põhjusi peitub vanemate omavahelises läbisaamises - kui laps näeb kodus vägivalda, mõjutab see teda kasutama vägivalda kaasõpilastel, ning kui poisil pole isa või on side temaga nõrk, hakkab ta koolist puuduma.

Ankeedile vastajad tunnistasid, et paljud nende õigusrikkumised on seotud sõprade vastava käitumisega – on sõber kuhugi sisse murdnud või kedagi peksnud, siis võib eeskuju olla nakkav.

Toimetas Alo Raun, PM online