Kulutused toidule ja eluasemele Eestis poole suuremad kui Euroopas
Et keskmisel eestlasel läheb iga aastaga järjest paremini, ei ole enam kellelegi uudis. Sestap ei saa imeks panna ka statistikaameti teateid eesti perede elatustaseme kasvust, mille järgi suurenesid mullu keskmiselt iga leibkonna liikme väljaminekud 16 protsenti, sissetulekud samal ajal 25 protsenti. Sissetulekute kasv on seda märkimisväärsem, et ametliku statistika järgi tõusis keskmine palk mullu 15 protsenti. Samas on leibkonna liikmete sissetulekute juures arvestatud ka teiste tuludega peale palga.
Kindlasti ei tohi keegi meist aga sellisest edasiminekust lugedes rahulolust diivanile lebama jääda, sest iga hea uudise sees on alati ka pisut kehvemad uudised. Sel juhul peituvad halvema tooniga arvud inimeste kulutuste jaotuses. Ühiskonna jõukust ja arengutaset hinnates on alati oluline jälgida niinimetatud sundkulutuste ehk siis eluasemele ja toidule tehtavate väljaminekute osa kogukuludes.
Ametliku statistika järgi oli nende väljaminekute osatähtsuseks mullu 40 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem. Sellest toidu arvele läks 25, eluasemekuludeks aga 15 protsendipunkti. Võrreldes Euroopa keskmiste riikidega on see väga kõrge näitaja ning veel mõttetum on meid selles osas võrrelda Ameerika Ühendriikidega. Kui Euroopas jääb sama näitaja allapoole 20 protsenti, siis USAs on sama näitaja sootuks 12–13 protsenti.
Selliste näitajate põhjal tuleb ainult tõdeda, et Eestil on veel arenenud riigiks saamiseni pikk tee käia, sest siiani teenib suur osa inimestest peamiselt leivaraha ega saa mõelda meelelahutusele või näiteks reisidele. Keskmine näitaja kujutab ju müstilist keskmist eestlast, reaalses elus jääb suur osa inimestest oma sissetulekutelt sellele alla.
Statistikaameti andmed peidavad samas ka tõsiasja, et inimeste kulutustes ei ole arvesse võetud liisingu- ja laenukohustusi, mis paljudel iga kuu olulise summa teenistusest ära võtavad. Vaadates, kui aktiivne on viimastel aastatel olnud kinnisvaraturg ning kui meelsasti ostavad inimesed endale järelmaksuga kodutehnikat või sõiduvahendeid, ei pea kahtlema, et lõviosa leibkondade väljaminekutest lähevad ka sellistele asjadele.
Ülisuured arvud ei saa aga kuigi kauaks selliseks jääda ning tõenäoliselt kahaneb neist kahest vaid sissetulekute näitaja, kulutuste kasv aga jätkub samas tempos. Sestap peaks kõik inimesed mõistma, et praegu on parim aeg tulevikuks ka sääste koguda – nii saab edaspidised kehvemad ajad valutumalt üle elada.
