Küpsisenäide on pärit Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste korraldatud küsitlusest Eesti eliidi hulgas, kus püüti uurida eliidi teadmisi üle põlvkondade kanduva vaesuse kohta.

Selle näite tõi üks riigikogu liige. Tema kolleeg kirjeldas asju nii: «Teine asi, millest jäetakse puuduses või suhtelises vaesuses olev perekond ilma, ja mis minu meelest on väga tähtis, on see, et lapsed jäävad ilma sellisest rõõmsast olemisest ja ütleme, võib-olla tõesti sellisest lootustandvast, tulevikku suunatud optimistlikust suhtlemisest.»

Lapsed sõduriks?

Kolmas parlamendiliige rääkis maalt pärit noortest, kes on läinud sõjakooli seetõttu, et saada riigitöö, elamine ja riigi riie. «Kas kõik vaesest perest pärit lapsed peaksid hakkama sõduriteks või politseinikeks?» küsis ta.

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna teaduri Avo Trummi sõnul on vaesus Eestis küll viimastel aastatel oluliselt taandunud, 2004. aasta andmete järgi oli Eestis 14,2 protsenti inimesi, keda saab lugeda vaeseks.

Kuid endiselt on Eestis siiani ligi 75 000 inimest, kelle sissetulek on allpool vaesuspiiri. Vaesteks loetakse peresid, kus kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 1600 krooni. Vaesust on Tartu Ülikoolis põhjalikumalt uuritud juba tosin aastat.

Vaesed ja kadedad

Toimetulekutoetuse saajate arv üldiselt küll väheneb, kuid kasvab pikaajaliselt toetust saanute hulk.

Praegu vaesuses elavad inimesed on sellist olukorda pidanud kannatama juba pikemat aega ning nende probleemid on keerukamad.

Trummi sõnul on Tartu Ülikooli teadlased valinud uurimisobjektiks Jõgevamaa paigad, sest see maakond on juba pikka aega silma paistnud kõrge tööpuuduse tasemega. Trummi sõnul tuli sealt ilmekalt välja, kuidas vaesus jätab inimese ilma võimalusest osaleda normaalses ühiskonnaelus. Neil pole enam millestki rääkida ega millegi poole püüelda.

«Meie majas on kõik töötud, ainult üksainuke pensionär. Pool maja on tühi./ /No mis sa töötutega ikka räägid – küsid teise käest, et kas sa tööle lähed või?» rääkis üks pikka aega tööta olnud inimene.

Teine täiendas: «Siin on kõik vaesed ja kadedad üksteise peale. Kui sul juhuslikult peaks hästi minema, siis ole parem vait.»

Jäävad elust kõrvale

Trummi sõnul on kohalike sotsiaaltöötajate probleemid muutunud komplekssemaks ja keerukamaks.

Sotsiaaltöötajad peavad täitma ka perearsti kohuseid, sest haigekassakaardita inimesed vajavad arstiabi, neid tuleb ravile suunata.

Vanemad, kellest mõned on tööta olnud juba 1990ndate algusest, annavad vaesusest tuleneva võimaluste puudumise edasi ka oma lastele.

Vaesed peavad ühiskonnas kõrvale jääma normaalseks peetavast elustiilist – toit muretsetakse kõige odavamast poest, ei saa käia kultuuriüritustel, osta ajalehti. Vaesusega koos käivad kehvem tervis ja lühem eluiga.

«Jõgevamaal intervjueeriti lapsi, kus nad suvel on käinud. Paljude pikim käik oli sinnasamma uuele mänguplatsile, mõni oli käinud korra vanaema juures ja mõni üksik kord Tallinnas,» rääkis Trumm. «Ei mingeid väljasõite Pariisi või Soome, mida linnakoolide õpilastega ette võetakse.»

Vaesusriskid

• Eestis on vaesed pigem noored ja vanad tööealistega võrreldes

• pigem naised

• pigem mitte-eestlased

• lasterikkad pered

• üksikvanemaga pered

• kehva tervisega või puudega inimesed

Laste vaesus Eestis

Allpool vaesuspiiri elavad inimesed:

• 1997 – lastest 47,1%, kogu elanikkonnast 37,1%

• 1999 – lastest 44,1%, kokku 30,7%

• 2001 – lastest 36,6%, kokku 26,2%

• 2003 – lastest 26,7%, kokku 19,6%

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.46