| Testülekanne sai teoks seminari «The Future Now – HDTV Broadcast» raames, pilt Teletornis toimunud seminarile edastati Tallinna vanalinnast. Balti riikide esimese High Definition TV (kõrglahutusega telepilt) ülekande organiseerisid Soome digitehnikafirma Finnsat ja Norra-Briti ühisettevõte Tandberg Television, kes valiti Levira maapealse digitaalvõrgu arendajaks. Pilt saab selgemaks HDTV signaali edastatakse pakitud kujul, millest levinuim on MPEG2-vorming. Tallinnas tehtud ülekanne kasutas uut pakkimistehnoloogiat MPEG-4AVC, mis võimaldab edastada suuremat hulka programme. Kõrglahutusega televisiooni peamine eelis praegu kasutusel oleva ees on parem pildikvaliteet. Nüüd on Euroopas kasutusel PAL-süsteem, USAs aga NTSC. Kuna NTSC on kehvema resolutsiooniga, siis on mõistetav, miks USAs on HDTV-le üleminek läinud veidike tormakamas tempos kui Euroopas. Kuid nagu tehnoloogiaga ikka, on ka HDTV kõige kaugemale arenenud Jaapanis, kus on müüdud juba üle kahe miljoni kõrglahutusega telepilti vastuvõtvat telerit. HD-teleprogrammi saavad vaadata ka osa Austraalia linnade elanikud, kus digiTV võrgus katsetatakse HDTV programme. Esimene HDTV telekanal Euro 1080 alustas saadete edastamist 2004. aastal. Et kõrglahutusega telepilti vaadata, tuleb muretseda uus
teler. HD-valmisolekuga teler, mis küll vastuvõtjat ei sisalda, maksab enamasti
vähemalt 15 000 krooni. Sellele lisaks tuleks osta teleriga ühendatav digibox. Ostes praegu HD-valmidusega teleri, on võimalik vaadata pakutavaid programme lisaraha maksmata. Vanemate teleritega võrreldes on HD-valmidusega seadmed ka palju ilusama disainiga. Vedelkristall- või plasmaekraaniga telerid on õhukesed, seejuures aga suure ekraaniga. 15 000 krooni eest võib saada 32-tollise
ekraanidiagonaaliga televiisori, mida saab ühendada ka arvutiga. Seetõttu võib
arvata, et HD-telerite müüki soodustab ka multimeediakeskusarvutite suurenev
populaarsus, kuna koos võimaldavad seadmed ka arvutimänge suurel ekraanil
mängida. |
