| Sellegipoolest valitseb Tori 150aastase hobusekasvanduse värava taga ärevus, sest väidetavalt kavatseb põllumajandusministeerium müüa osa metsamaast, mille võrra väheneb tõuaretuse raha. Hobusekasvandus on enam kui poole tuhande hektari metsa majandamise tulu kasutanud hobuste aretamiseks, sest aretustöö iseseisvalt kasumit ei anna. «Müügiplaan on üleval, aastate kaupa on sellest juttu, aga kui otse ministriga rääkida, siis kõik eitavad,» räägib OÜ Tori Hobusekasvanduse omanik Imre Sams. Riigi plaani peab Sams kergemeelseks teeks ajal, kui eelarve paisub miljardites kroonides. Veelgi enam aga sellepärast, et puudub tervikkava, kuidas hakkab siis aretus toimuma ja mis roll jääb tsaariajal asutatud ning mitu riigikorda üle elanud kasvandusele. Ohustatud tõu toetus Erakätesse läks Tori hobusekasvandus 1997. aastal. See oli okkalise tee algus, mille lõpusirgele läbi pankroti aitasid missioonitundega inimesed, nagu hobusekasvatajate perest pärit Jaanus Kallaste. Temagi kui OÜ Tori Hobusekasvanduse tegevjuhi näost vaatab vastu segadus. «Ministeerium ei ole enda jaoks teadvustanud, mis saab, sest hobusekasvandus on hoidnud riigi põhikarja - 35 mära - kogu aeg null krooni eest üleval, selle metsa majandamisega peaks neid üleval hoidma,» räägib Kallaste. Aretusmärad on kuldaväärt põhikari, kuigi suures osas kuluartikkel. «Hobune kannab varssa aasta aega ja neli aastat peab ainult seda varssa kasvatama: nii mära kui varss ainult söövad ja see on suur kulu,» seletab tegevjuht. Hobuse ülalpidamisele kuus kulub ligi 2700 krooni, siia hulka kuuluvad sööt, allapanu, bokside parandamine, elekter, töötasu. «Siiani on olnud nii, et riik on veidi toetanud tori hobuse aretust ja püüdnud säilitada teda kui ohustatud tõugu. Tähtis on, et need 35 mära oleksid riikliku kaitse all juhuks, kui eraomandis tori tõugu hobused kaovad,» kannab Kallaste Tori aadet. Põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre mainib, et tõepoolest on arutatud võimalust müüa osa metsamaad, kuid otsust tehtud ei ole. Kallaste öeldust jääb Vändre arvates ebaõige arusaam, et Eestis polegi rohkem tori hobuse põhikarja loomi kui vaid need, riigile kuuluvad. 2006. aasta 7. juuli seisuga oli Eestis tori tõugu hobuste elektroonilisse tõuraamatusse kantud 1292 hobust, keda kasvatasid kokku 519 tori tõugu hobuste kasvatajat, 506 neist olid Eesti kodanikud. «Isegi kui riik peaks oma hobused ära müüma, ei kao tori hobuse tõug. Praegu ei ole ka otsust hobused müüa,» väidab Vändre. Riik maksab tori hobustele, kelle vanemad kuuluvad tõuraamatu põhiossa, keskkonnatoetust (ohustatud tõu toetust) 2500 krooni ja aretustöö eest tõuraamatupidajale 1950 krooni aastas sündinud varsa pealt. «Kuni Euroopa Liidu vastavat regulatsiooni pole muudetud, toetab riik tõuaretust ja maksab keskkonnatoetust ohustatud tõugu loomadele,» kinnitab Vändre. Riigikontrolli sõna OÜ Tori Hobusekasvandus rendib riigilt hooneid ja maad, renditud kinnistu suurus on 915 hektarit rendihinnaga 33 000 krooni aastas, lisaks peab tasuta üleval riigi hobuste põhikarja, millele kulub ligi 800 000 krooni aastas. Leping kehtib 2025. aastani, allkirjad sai see 2000. aastal. Metsamüügi soovi taga haistab Sams riigikontrolli korduvaid auditeid, mis on visanud kivi ministeeriumi kapsaaeda, sest sellel pole korralikku ülevaadet kinnisvarast ja osa sellest on antud rendile alla omahinna. Tema arvates ei ole riigikontroll süvenenud lepingutesse sisuliselt, kus lisaks rendihinnale tuleb arvesse võtta ka summa, mida riik hoiab kokku põhikarja tasuta ülalpidamisest. Riigikontrolli 14. augusti 2006. aasta kontrollaruandest järeldub, et kuigi põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on 2005. aastal tehtud jõupingutusi riigile ebasoodsatel tingimustel sõlmitud üüri- ja rendilepingute lõpetamiseks või riigile soodsamaks muutmiseks, on osa neist jätkuvalt riigile ebasoodsad. «2006. aasta riigieelarve seletuskirjas on kirjas objektid, mida põllumajandusministeerium kavatses müüa, et täita temale pandud ülesanne tulu saamiseks riigivara müügist. Nende hulgas on Tori hobusekasvanduse kasutuses olev maa, sealhulgas metsamaa,» selgitab riigikontrolli avalike suhete nõunik Toomas Mattson. «Riigieelarvet vastu võttes riigikogu kaudselt aktsepteeris kõnesoleva maa müügi kavatsuse.» Põhjus on selles, et maa eest küsiti renditasu oluliselt vähem turuhinnast, riigikontrolli kontrollaruandes märgitakse rendihinda 20 000 krooni, aga seda 2005. aasta kohta. Mattson lisab, et ainuüksi rendile antud metsa majandamisest saadav tasu ületas tõenäoliselt paljukordselt riigi küsitud renditasu ja sellest tuleneski ettepanek muuta renditasu. «Põllumajandusministeerium omab kindlasti väga head ülevaadet valitsemisalas olevast kinnisvarast, küll on aga kehtivaid lepinguid, mille tasud on alla turuhinna,» tõdeb abiminister Vändre. «Siin on kaks põhjust: lepingud on sõlmitud ajal, kui üüri või rendi turuhind oli madal praeguste hindadega võrreldes, ning lepingud on valdavalt pikaajalised, neid ei saa niisama lihtsalt kasutaja õigusi arvestamata ühepoolselt muuta.» Tori hobusekasvandus on eraettevõte, ministeerium selle tegevust ei kavanda, seda teevad äriühingu OÜ Tori Hobusekasvanduse juhid ja eraomanikud. «Tori hobusekasvandus peaks säilima tervikuna, ei saa nii, et müüme kusagilt natuke metsa või maad,» tõretseb Kallaste. Sams aga võrdleb kasvandust Estoniaga, mille säilimine maaelu kontekstis on vähemalt niisama olulise tähtsusega kui Estonia teatri säilimine kultuuri kontekstis. Hobusekasvandusega ühte jalga näib astuvat Tori vallavolikogu, mis ei nõustunud detsembris ettevõtte kinnistu jagamisega neljaks maaüksuseks, nagu põllumajandusministri käskkiri seda ette nägi. «Minu praktikas ei ole olnud juhust, kus volikogu poleks läbi lasknud katastriüksuste jagamist,» ütleb Tori valla maanõunik Enn Mäesalu. «Volikogu ei nõustunud, sest pole ülevaadet, mis edasi saab, kas on kaugemale mõeldud.» |
