| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Snoop
Mul maja 150m2 Mere ääres(avatud just edela-, lääne-, loode- ja põhjatuultele),
aastas seni väike ...
Myrmidon
Vabandan tänitamise pärast aga mis kolisid sinna mere äärde siis? ;)
Mu majal klaasipinda välisperi...
|
|
Möödunud aasta lõpul pidas ilmselt viimase ettevõttena soolaleivapidu Haapsalus asuv maasoojuspumpade tehas Movek Grupp, kirjutab Lehte Ilves Pärnu Postimehes. Torud toodavad sooja Et firma ise müüb ja paigaldab soojuspumpasid, on majas loomulikult maaküte ja maja ümber maa sees kolm kilomeetrit torusid. Movek Grupi omanik Heino Uussaar on veendunud, et saab soojasüsteemi rajamise kulu kahe aastaga tasa. Soojakulu on Uussaar arvestanud kuni 80 000 krooni aastas. See on 1600 ruutmeetri suuruses majas väiksem kui endisel 350ruutmeetrisel rendipinnal. Soojuspumba tehnoloogia on niisama vana kui külmkapp, aga külmiku kompressor sai alles sada aastat vanaks, meenutas Uussaar. Ometi pidi selle tehnoloogia laiemaks levikuks tekkima majanduslik vajadus. Nüüd on see aeg käes. Movek Grupi neli kaheliikmelist brigaadi panid ainuüksi möödunud aastal maa sisse 150 kilomeetrit torusid. Maasoojuskütte on saanud 300 maja, teiste seas Risti ja Ridala kool. Üks suuremaid töid oli Eesti kaitseväele, kus ühe polügooni küttesüsteem pidi olema nii võimas, et tuhat õppuselt tulnud meest võiks ennaks kiiresti duši all puhtaks pesta. «Viis tonni sooja vett peab olema kogu aeg varus,» ütles Uussaar. Sooja toodab seal 15 kilomeetrit maa-aluseid torusid. Torusid ei pea alati maasse panema, Alatskivi lossi kolm kilomeetrit küttetorusid paigaldas Movek Grupp lossi lähedale järve. Nõudlus maasoojuspumpade järele on nii suur, et Uussaar tunnistas: «Ei suuda nii hästi töötada, nagu tahaks.» Mullu oli firma käive üle 30 miljoni krooni. Neli brigaadi sõidab töökojaks ehitatud autodega mööda Eestit ringi, mässates torude ja külmkapisuuruste katlamajade paigaldamisega. Uussaar on kindel, et madalatemperatuurilisel energial, sealhulgas maaküttel on tulevikku. Uussaar ennustab, et sel aastal hakkavad maakütet panema külade kortermajad, kus põlevkiviõliküte maksab juba üle 1000 kr/MWh. «Maakütet pannakse talumajadesse ja mõisatesse, aga ka suvekodudesse,» ütles Uussaar. Et soojuspumba võib tööle panna isegi Interneti teel, saab näiteks Peterburi elanik lülitada oma Narva-Jõesuu suvilas kütte sisse just enne, kui hakkab Narva poole sõitma, tõi Uussaar näite. Tuntud kui seebitehas Eestis tegeleb maasoojusega neli-viis suuremat firmat, Movek Grupp on nende seas vanim. Nende paigaldatud eakaimad soojuspumbad töötavad juba 15 aastat. Movek Grupi külge on aga kõvasti kinni jäänud seebitehase nimi. Nad toodavad tõepoolest vedelseepigi, kuid väga vähe, see ei tasu ära. Selle asemel teeb firma keemiatsehh desinfitseerivaid lahuseid, geele ja tablette. Neid ostavad haiglad, lasteaiad, toiduainetööstus Eestis ja Lätis. Keemiatsehh annab firma käibest alla kümnendiku, kuid uues majas on sellel tsehhil suured nõudmised. Näiteks et lõhn ei leviks, on tsehhis ala- ja kontoris ülerõhk. «Pariisi vees on ka rohkem lõhna kui meie keemiatsehhis,» ütles Uussaar. Kuigi tööd on, ei sea Uussaar sihiks firmat paisutada. «Suureks saamine ei ole meie eesmärk,» ütles ta. «Et tegemist on perefirmaga, on see pigem meie elustiil.» Uussaare neljaliikmeline pere - abikaasa Alevtina ja lapsed Maarja ning Mark - on samuti Movek Grupis tööga hõivatud. |
