Kvoodiaastaks loetakse perioodi 1. aprillist 31. märtsini, kuid läinud nädalal sai AS Laatre Piimal täis aastakvoot, mis oli 4 182 839 kilogrammi. Kollektiivi hea töö eest võib tulevikus trahvi saada.

Laatre Piim müüs mullu 5 325 065 kilo piima. Lehmade keskmine aastatoodang oli 7200 kilo.

Ta tõi näite. Kui kvoot on täis, lehma piimaandi ei saa ju kraanist kinni keerata, tuleb paratamatult üle kvoodi piima müüa. Kui näiteks piima müügihind on 4 krooni, siis trahv kilolt on 4.60. Lehmatoetust makstakse eraldatud kvoodi alusel.

Kes kvooti ei täida, saavad ikkagi 100 protsenti lehmatoetust. Kes ületavad, saavad lehmatoetust tegelikult ju vähem.

Vahtramäe sõnul on see tootmise hävitamine. «Mida vähem töötad, seda parem. Kvoodi andmisel saavad suured ettevõtted koefitsiendi 1, teised 1,3. Ma ei ole väikeste peale kade, sest nende töö on meie omast rängem. Mujal maailmas müüakse kvooti ka loomata, meil ainult koos loomaga,» ütles ta ja tõi veel näiteid, mis südamel.

Edda Vahtramäe peab väga lugu oma töötajaist, tahaks hea töö eest kõrgemat palka maksta, kuid tuleb võidelda imelike nõuetega.

Looma oma tarbeks tappa pole lubatud. Kui lehm näiteks jalaluu murrab, saadetakse Väike-Maarjasse utiili. Kuigi tegemist on ju terve loomaga ja liha kõlbaks toiduks.

Sõnniku põlluleviimisel tuleb jälgida tuule suunda. Kui see muutub ja läheb küla peale, tuleb töö katkestada. Nelja tunni jooksul peab sõnniku maasse kündma. Laatre farmist tuleb aga aasta jooksul 12 000 tonni sõnnikut.

«Lehmasõnnik on alati põllumajanduses kasutusel olnud,» rääkis Vahtramäe. Farmis on töökorraldus nagu tööstuses – vahetustega, tööpäev on killustamata. Töötajad saavad puhkust ja graafiku alusel puhkepäevi, neil on maakonna keskmisest kõrgem palk.

«Võtsin sõna ka Põllumeeste Liidus, et iga töötatud aasta peab andma ühe pensioniaasta. Inimesi on iga võimega ja palgad eri suurusega. See on alandav, kui aasta tööl käinu ei saa pensioniaastat,» rääkis Edda Vahtramäe.

ASi Laatre Piim palgal on 58 töötajat. Ettevõttele oli 2006. aasta hea. Vahtramäe tunnustab ASi Võru Juust, kes on raha maksnud korrektselt.

«Kuigi meil läheb hästi, elame siiski peost suhu, meil on suur laenukoormus. Esimese laenu võtsime 1995. aastal. Siis oli miljoni krooni võtmine psühholoogiliselt raske. Nüüd on võetud miljoneid. Piima ja liha hinna määrab ostja, energeetika ja kütuse hinna müüja, raske on nii läbi minna, et kõik õigeaegselt tasutud saab,» rääkis Edda Vahtramäe.

Ta lisas, et vaja oleks palju investeerida, hinnad on tõusnud, ehitajaid napib.

Laatres saavad loomakasvatajad palka piimatoodangu pealt, taimekasvatajatel on ajatöö. Taimekasvatust juhib juhatuse liige Aldo Korbun. Teravilja saak oli põuasele suvele vaatamata hea.

Silo saadi varasemast vähem, kvaliteedi üle pole põhjust nuriseda, põhk rulliti. Loomad saavad põhku ja nosivad seda mõnuga, kiudainet ju vaja. Tehti ka heina, see läheb kinnislehmadele ja vasikatele. Laatres on aastas keskmiselt 830 lehma.

«Pilvi Värnik, tõuaretuse spetsialist on mul üks suur kullatükk, tal on selge nägemus tööst, tema peale võib alati kindel olla,» lausus tegevjuht.

Hinnas on ka kauaaegne velsker Külliki Peik ning Õie Raudsepp, kes alustas lüpsjana ja tõusis seemendustehnikuks.

«Neid, kelle kohta head sõna öelda, on palju. Meil tööjõud eriti ei liigu. Neist, kes on ära läinud, on mõned ka tagasi jõudnud,» rääkis Edda Vahtramäe.