Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Eesti Perearstide Seltsi
juhatuse esimees Madis Tiik.
Online-intervjuu kestab reeglina kaks tundi, mille jooksul vastab
intervjueeritav nii paljudele küsimustele kui jõuab. Postimees Online’i toimetus
teeb esitatud küsimuste hulgast valiku, välistades korduvad küsimused ning
eelistades aktuaalsemaid ja erinevate vastajate küsimusi.
Kui palju on tegelik arstide-õdede palk ning kui suur see peaks olema? Kas haiglate kompromissettepanek - 20-protsendiline palgatõus nii tänavu, kui ka järgmisel aastal võiks meedikuid rahuldada?
Tervishoiutöötajate esindajad on Haiglate liidu pakkumise tagasi lükanud ja esitanud omapoolse ettepaneku palgaleppe sõlmimiseks.
Sotsiaalministeeriumi palgauuringu kohaselt oli 2006 aasta märtsis ambulatoorses võrgus töötavate arstide keskmine kuupalk.
Arst Õde Hooldaja, abiline
Perearstiabi 12311 6392 3822
Eriarstiabi 16785 7418 4378
Hambaravi 16169 9289 4946
Kiirabi 13339 7862
Taastusravi 12698 6199 5052
Muu 13575 7125 4224
Keskmine 14874 7027 4835
Kas eestlased on haigemad, kui meie naabrid lätlased, venelased, soomlased ja rootslased? Mille poolest me neist erineme, kui erineme?
Selliseid võrdlevaid analüüse ei ole tehtud, on teada, et mõnda haigust (suhkruhaigus) esineb Soomes rohkem kui Eestis. Eestis on rohkem traumasid ja mürgistusi.
Kui palju perearste on lahkunud Eestist ja kuidas neil läheb välismaal?
Ajavahemikul veebruar 2004-september 2005 lahkus Tervishoiuameti registri andmetel 36 perearsti välismaale. See moodustab 4 % registris olevatest 906-st perearstist. Usun, et välismaale tööle lahkujate arv on püsinud samas tempos.
Igal aastal lõpetab residentuuri ja saab perearsti kutse 15-20 perearsti.
Kas peate õigeks nii suurt reservi moodustamist haigekassa rahadest? Kui kusagil uduses tulevikus on tulemas nn mustad päevad, siis peaks oma rahakoti rauad lahti tegema riigireserv, nagu see käib teistes valdkondades. Miks niigi nappi meditsiini raha hoitakse lukus? Kas jagate minu arvamust?
Üldiselt jagan. Kui vaatate haigekassa kodulehelt 4 aasta eelarve planeerimist siis on näha, et eelarve planeeritakse väga konservatiivsena. Kiire majanduskasv on suurendanud ka haigekassa tulusid ja seetõttu oli 2006.aastal ülelaekumine 1 miljard krooni. 2007 aasta eelarve on samuti väga konservatiivse prognoosi alusel tehtud. Seetõttu on alust arvata, et 2007 aastal on ülelaekumine samas suurusjärgus.
Kurioosne on asja juures see, et ülelaekunud raha saab järgmisel aastal kasutada vaid 20% ulatuses ja sedagi vaid ühel eesmärgil - arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Koos eelmiste aastate tulemiga on haigekassa reserv 2007 aasta alguseks ligi 2,5 miljardit krooni, mis moodustab jooksva aasta eelarvest pea 25%, lisaks sellele on haigekassal ka kohustuslikud riskireservid. Haigekassa vabad vahendid on paigutatud suhteliselt madala intressiga , mis jäävad alla igaaastasele inflatsioonile. Seetõttu saab haigekassa tulevatel aastatel sama raha eest osta vähem teenuseid kui täna. Miks? Ilmselt ei osanud seaduse tegijad sellist võimalust ette näha, ning siin ongi üks võimalus tervishoiu finatseerimist parandada. Sihtotstarbeliselt kogutud raha on selleks olemas.
Kes siis ikkagi õdedele palga määrab? Kas haigla juhtkond, Haigekassa, Vabariigi Valitsus või keegi muu?
Konkreetse töölepingu koos palganumbriga sõlmib konkreetne tervishoiuteenuse osutaja ( AS, OÜ, Fie ). Riikliku palgakokkuleppega lepitakse kokku töötasu alammäär, millest vähem ei tohi maksta. Kokku lepitud töötasu alammäära numbreid kasutatakse tervishoiuteenuste hindade arvutamiseks. Näiteks perearstile tasutavast "pearahast " moodustavad tööjõukulud ligikaudu 45%
Kas need perearstid, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, ka streikima pannakse?
Perearstid on enamus eraettevõtjad, olles seega iseendale tööandjad. Perearsti ja haigekassa vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping. Lepingu sõlmimine ei sõltu perearsti tegevusvormist (OÜ; AS; MTÜ; FIE). Seega ei räägi me perearstide puhul streigist, vaid lepingute peatamisest. Selline aktsioon on ette võetud toetamaks teiste tervishoiutöötajate streiki.
Lepingu peatamisega lõpetavad perearstid teenuse osutamise ja patsientide vastuvõttu ei toimu.
Tüüpiline perearst rendib ärikulude arvel sõiduautot ja koduvisiitide tegemine on praktiliselt erand. Kas Te arvestate perearsti palga sisse ka auto hinna?
Perearsti finantseerimise aluseks on kulumudel. Kulumudeli aluseks on sotsiaalministri määrused, mis sätestavad perearsti tööks vajaliku ruumide ja inventari hulga. Selles loetelus on ettenähtud auto olemasolu või kasutamise võimalus. Perearstile tasutavas baasrahas on ette nähtud 2700 krooni kuus transpordi kuludeks. Perearsti enda otsustada on kas rentida auto, teha vajalikud sõidud taksoga või osta auto. Autot ei kasutata mitte ainult koduvisiitideks, vaid ka vaktsiinide toomiseks, analüüside transpordiks, koolitustel osalemiseks ja teisteks ettevõtlusega seotud tegevusteks.
Streik - tore asi , aga kuidas jääb arstivandega- mitte jätta hädasolijat abita? Ka planeeritud operatsioon, perearsti külastus on abivajaja vajadus , mitte meelelahutus. Ja palgatõus oli üleeelmisel , eelmisel , lubatakse sellel ja järgmisel aastal - miks te siis jonnite?
Arsti vanne sisaldab ka teisi kohustusi, samuti on seal kirjas patsiendi kohustused ja ka see, et juhul kui arst on vannet täitnud, siis peab ta saama väärilise tasu. Ma ei leia, et streik on tore asi, tegemist on ikkagi äärmusliku sammuga juhtida tähelepanu tervishoiu probleemidele. Tervishoiutöötajate oragnisatsioonid on pidanud palgaläbirääkimis alates 2006 aasta maist.
See, et oleme taas jõudnud streigihoiatuseni näitab vaid seda, et probleemidega millele kaks aastat tagasi tähelepanu juhtisime ei ole piisavalt tegeletud. Tervishoiu temaatika ei ole diskussiooniks kerkinud ühelgi valmimisel, sest poliitikud ei valda tervishoiu teemasid ja seetõttu neid ignoreeritakse.
Nõukogude ajal oli Tervishoiu Ministeerium ja eelarveline meditsiin ja suur osa rahvast tegeles tervisespordiga - tuletame meelde toonaseid Tartu maratone, kus lõpetajate arv ulatus üle 10 000!
Tervishoid on primaarne, sotsiaalhoolekanne sekundaarne. Praegu on Sotsiaalministeerium ja Haigekassa. Võrrelge neid 2 süsteemi ja tooge välja nende puudused-eelised. Üksi süsteem iseenesest raha juurde ei anna, küsimus on selles, kuivõrd otstarbekalt seda piskut ressurssi kasutatakse.
See, et Eesti valis kindlustusmeditsiini ja haigekassa tee on õige. Mis aga puutub Sotsiaalministeeriumi, siis isiklikult arvan, et sellise hiidministeeriumi aeg on ümber. Tuleks taastada Tervishoiuministeerium, liites siia juurde ka tervishoiutöötajate koolituse osa Haridusministeeriumist ja Kultuuriministeeriumi juurest spordi. Tervise aluseks on terved eluviisid ja regulaarne kehaline aktiivsus. Seetõttu peaks nende valdkondade vahel toimuma tihe koostöö. Eluea pikendamise võti ei seisne mitte ülikallis haiglaravis, vaid inimeste tervisekasvatusel, negatiivsete harjumuste elimineerimisel.
Arvan, et küsimus ei ole niivõrd palga suuruses, kui kaoses, mis palga kehtestamisel praegu toimib. Kes ikkagi kehtestab megapalgad ja kuidas tekivad keskmised palgad? FIE palk on äraarvamatu? Kas arstidest haiglajuhtide kümnetesse tuhandetesse ulatuvad palgad arvestatakse ka arstide keskmise palga hulka ja saate isegi aru, kui palju need tegelikkust moonutavad?
Sotsiaalministeeriumi kodulehel statistika rubriigis on kirjeldatud lähemalt palgauuringu metoodikat. Õigem oleks rääkida sellest, millise palgaga on täna võimalik tööjõudu osta. Minu kogemused viimase kahe aasta osas on sellised, et alla 130-kroonise tunnipalgaga ei ole võimali perearsti leida.
Olen ise korduvalt otsinud ja kuulutanud, kuid pakkumine tööjõuturul on ülimalt napp.
Kelle ma peaks kohtusse kaebama, kui teie streigi ajal tekib mul arstiabi mittesaamise tõttu püsiv tervisekahjustus?
Streigi ajal on tagatud vältimatu abi kõikidele abivajajatele. Töötavad haiglate erakorralise meditsiini osakonnad, kiirabi, tehakse erakorralisi operatsioone.
Võrrelge Eesti keskmist palka ja arstide palka, mis tulemuse saate?
Eesti keskmine palk peaks olema kusagil 8500 krooni juures, ambulatoorses võrgus töötavate arstide keskmine oli 2006 aasta märtsis 14780 krooni, see on 1,7 eesti keskmist palka
Miks streigitakse vahetult enne valimisi ja miks ei tehtud seda sügisel, enne 2007 a eelarve kinnitamist?
Tervishoiutöötajad tegid omapoolsed ettepanekud juba 2006 aasta veebruaris. Mais moodustati sotsiaalministri eestvedamisel töögrupp, et jõuda tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppeni. Kogu läbirääkimiste aja jooksul, ei olenud minister valmis läbirääkima konkreetsetest numbritest, vaid sooviti üldsõnalist deklaratsiooni. Tervishoiutöötajad olid esitanud aga konkreetsed palgasoovid ja ettepanekud poliitiliseks kokkuleppeks tervishoiu tuleviku suhtes. Oktoobri alguses sai selgeks, et kokkulepet ei saavutata ja pöörduti riikliku lepitaja poole. Kuid Eesti riigi suutmatuse tõttu ei suudetud 6 kuu jooksul riikliku lepitajat nimetada ja seetõttu kogu protsess seisis kuni detsembri alguseni. Sellega rikkus riik töövaidluse osapoolte põhiseaduslikke õigusi ja venitas lepitusprotsessi.
Seega ei saa kuidagi väita, et tervishoiutöötajad on tahtlikult venitanud.
Mulle on tuttavate perearstidega vestlustest jäänud selline mulje, et nende (FIE-de) finantseerimine käib nii: iga kuu saadakse Haigekassalt "pearaha" (mõne aaasta eest oli see ca 80 000 krooni) ja sellest tehakse kulutusi: esmajoones liisitakse uus auto(seda kasutatakse isikliku sõidukina- koduvisiidid on suur erand ja eraldi raha eest). Ruumide rendi maksab enamikel juhtudel kohalik omavalitsus( Tallinna kohta ei tea). Eriarstidele ja analüüsidele saadetakse minimaalselt - sisuliselt läheb see raha ju peaaegu et arsti omast taskust. Kokkuvõtes- järgi jääb sellest ( 80 000-st) suurem osa ja see ongi arsti kui FIE teenistus. Edukas arst puhub patsiendile valutavale kohale paele ja lausub "varesele valu, harakale haigus ja mustale linnule muud hädad"- ongi kogu ravi, raha ei raatsi FIE ju raviks kulutada. Kas see jutt vastab tõele?
Keskmise nimistuga(1500 kindlustatut) töötava perearsti lepingu suurus on ligikaudu 50 000 krooni. Selle raha eest peab perearst võtma tööle vähemalt ühe õe, rentima ruumid, soetama ja uuendama kohustuslikus loetulus olevad instrumendid. Maksma, komunaal - ja sidekulud, tellima osa uuringuid ja kui üle jääb siis saab ka endale midagi lubada.
Väga palju sõltub sellest kus perearst töötab ja kas kohalik omavalitsus teda toetab või mitte. 2005 aastal läbiviidud uuringus selgus, et paljud vallad toetavad perearste ja on andnud ruumid tasuta. Samas on linnades olukord vastupidine. Perearstid maksavad enamasti renditud ruumide turuhinda, mis võib olla kordades kõrgem kui perearsti baasrahas sisalduv 70 krooni ( koos kommunaalmaksudega). See on üsna levinud eksiarvamus, et haigekassast saadav lepingutasu ongi perearsti palk. Endale palgamaksimiseks üle 25% kahjuks ei jää.
Kas arstid on tänulikud riigile, et viimane on neid maksumaksja radega nii tarkadeks ja tublideks koolitanud? Kui jah, siis milles see tänulikkus avaldub?
Ühe arsti koolitamine kestab vähemalt 10 aastat ja kuigi õppemaksu selle eest tasuda ei tule on õppuril siiski kulusid piisavalt. Samal ajal on arstiteaduskonna tudengil võimalus töötada üsna kasin, sest õppimise peale läheb suur osa vabast ajast, mis loengutest üle jääb. Loogiline töötamise koht on haigla, kus ka paljud arstitudengid töötavad. Teistes valdkondades on töötamine raske, sest peale öövalvete ja nädalalõppude võimalust töötada ei ole. Tavaline on ka õppelaenude võtmine ja seda koguneb 10 aasta jooksul päris märkimisväärne summa. Ja kui arst lõpuks tööle läheb, selgub, et tervishoiuteenuse osutajad on meil ju eraõiguslikud ja seetõttu arstide õppelaenusid enamasti tööandja poolt tagasi maksta ei saa. Siiski on paljud haiglad seda teinud, tasudes täiendavalt ka erisoodustusmaksu. Riigi teenistuses olevatel töötajatele maksab aga riik õppelaenu tagasi.
Pealegi koolitab ennast igaüks ikka ise. Vaevalt et riik on kellegi koolitamisele kaasa aidanud muul viisil kui loonud võimaluse seda eriala õppida. Seetõttu jääb mulle arusaamatuks miks arstid peaksid teistmoodi tänulikud olema kui õpetajad, haldusjuhid, politseinikud jt riigilt palka saavad töötajad
Käisin hiljuti perearsti vasuvõtul 4 päeva eest ettetellitud ajal. Arsti ukse taga oli üks tõbine, siis tuli veelgi köhiv ja nohune proua. Med-õele helistas 38-kraadiga haige - temale vastati, et tulgu homme arsti juurde.
Üldreegel on, et haigena ära tööle mine - võid nakatada teisi ja on endalegi ohtlik.
Kas nüüd on nii, et haigest peast mine aga ise arsti ukse taha? Kas arstide koduvisiidid polegi enam "moes"?
Kahjuks pean selle küsimuse puhul vastama, et ega see kõige parem lahendus ei ole. Mõndagi annaks teha töökorraldusega. Näiteks ägedate ja krooniliste haigete jaoks erinevad vastuvõtu ajad. Koduvisiidi puhul on tegemist äärmiselt ebaefektiivse raviviisiga. Sama ajaga saab arst vastuvõtu ruumides vastu võtta 3-4 haiget ja vajadusel teha ka analüüse, uuringuid, mida kodus teha ei saa. Sellepärast ongi koduviistide arv vähenenud ja asendunud tavavisiitidega. Hoopis ise küsimus on , kas haigestumise fakti kindlakstegemiseks on arstiga kohtumine vajalik. Üha rohkem on kasutatud selleks telefonikonsultatsiooni ja ägedal haigel saab haiguse sümptomid kirja panna ja esmaseid ravivõtteid soovitada ka õde.
Sooviks küsida ravijärjekordade kohta. Nimelt on olnud mitmeid juhuseid, kui arsti juurde saamiseks pean ootama kuu aega. Samas kui maksta raha, saab sama arsti juurde ka homne päev. Kas streigi käigus puudutatakse ka selliseid küsimusi, mitte ainult palgateemat? Minu arust ei ole sobilik eelistada inimesi, kellel on piisavalt raha, et eelisjärjekorras ennast tohterdada lasta. Kui inimesel on tõesti häda käes, peaks ta saama kiiret abi, aga mitte raha jagades.
Ravijärjekorrad sõltuvad mitmest asjaolust. Esiteks HK poolt tagatud lepinguline töö, personali olemasolu ja asutuse töökorraldus.
Pikka aega on probleemiks olnud rahaline defitsiit, kui viimasel ajal üha enam personalipuudus. Tervishoiu hindamisel on olulised kõik 3 komponenti: kättesaadavus, kvaliteet kui ka ressursi kasutamise efektiivsus. Järjekordade osas on veel probleem ka selles, et hinnatumate arstide juurde on järjekorrad pikemad, erinevad on järjekorrad ka erinevate raviasutuste vahel. Lisavastuvõttude korraldamine on asutusele ja arstile lisatulu, kuid seda tehakse väljaspool lepingulist tööd, ning ületundide arvel.
Kas perearstide tegevust, nende pädevust ja teadmisi-oskusi ka aeg-ajalt kontrollitakse kõrgemalt poolt? Eriti käib see küsimus Haapsalu perearstide kohta. Perearsti vahetada ei ole väikelinnas võimalik nende vähesuse tõttu ning patsiendid on neist vähestega rahul. Miks peab olema see tobe perearstisüsteem, mis on takistav lüli kiiremale ja efektiivsemale arstiabile?
Perearsti tegevuse erinevaid tahke kontrollivad nii haigekassa, maakonnaarst, Tervishoiuameti järelvalve osakond kui ka Tervisekaitse inspektsioon. Kvaliteetset tööd tegev perearst on võimeline lahendama 80 % kõikidest tervisemurdest mis inimesel elu jooksul tekivad. Üks külastus perearsti juurde on ligi 4 korda odavam kui visiit eriarsti juurde. Peaaegu kõikides riikides on selline väravavahi süsteem sisse seatud. Viimati otsustas perearstile väravavahi funktsiooni andmise Saksamaa.
Kuidas on Tsirguliina ja Laatre praksistega? Kes seal tegelikult tööd teeb ja miks vastaja siis nimistut endiselt oma käes hoiab? Miks patsiente narritakse ja mõnel päeval vastuvõttu üldse ei toimu?
Kui ühe sõnaga öelda, siis keeruline. Rohkem kui aasta jooksul ei ole õnnestunud leida põhikohaga arsti. Lahendusena on kasutatud ajutisi asendusi, mis ei ole patsientide seisukohast hea lahendus. Isegi keskmisest oluliselt kõrgema palga pakkumine ei ole lahendust toonud.
Alternatiivse variandina oleks praksise sulgemine, minu arvates ja seda seisukohta on jaganud ka maavalitsus, ei ole see hea lahendus.
Lähiajal kavatseme taaskord kuulutada , et leida põhikohaga arsti.
Kui suur on õedede ja hooldajate puudus haiglates. Kui suur on arstide väljavool?
Kui suur täpselt puudujääk on teab paremini iga haigla juhtkond. Arstide väljarände kohta on andmed Tervishoiuameti kodulehel. Seal olevate andmete kohaselt lahkus ajavahemikul veebruar 2004-oktoober 2006 kokku 512 arsti, mis moodustab 9% arstide registrisse kantud arstidest. Samal ajal lahkus 264 õde, mis on 3% registrisse kantud õdede arvust
Kuidas peaksid saama streigi ajal arstiabi ägenenud kroonilised haiged ning haigestunud kes ei vaja hospitaliseerimist? Kui suureks arvate tõusvat arstiabivajate hulka streigi ajal ja kuhu peaksid inimesed abi saamiseks pöörduma?
Streik iseeneset ei tekita vältimatut abi vajavate inimeste hulka. Suurenenud koormus haiglate EMO-dele on tingitud sellest, et pöördutakse lihtsamate põhjustega, sest ülejäänud tervishoiusüsteem ei tööta.
Koormus võib kasvada vastavalt streigi pikenemisega. Täpset koormust hinnata on raske, haiglad on valmis lisatööjõu suunamiseks EMO-desse, ning ka perearstid on haiglatele pakkunud oma abi.
Miks ei nõustutud viimaste pakutud palgatingimustega? Kas streikival osapoolel on oma plaan kuidas peaks olema tervishoid rahastatud ja summad jagatud? Ei mõtle siin all arusaamatut kulupõhist rahastamist.
Pakkumine ei sisaldanud piisavaid meetmeid tervishoiu jätkusuutlikuse parandamiseks ning ei esitatud palgatingimused ei taga tervishoiutöötajate jätkuvat lahkumist teistesse sektoritesse ja välismaale. Oleme omapoolsed ettepanekud tervishoiu rahastamiseks teinud, peamiseks eesmärgiks on tervishoiukulude osakaalu suurendamine SKP-st. Selles osas oleme EU-s kõige viimased. Ilma tervishoiukulutuste suurendamiseta ei ole võimalik tagada pikaajalist stabiilsust tervishoius.
Nimetage 3 asja mida Teie arvates perearstinduses tuleks muuta.
1.Individuaalsed lepingu , mis sõltuksid perearsti töö tulemustest ja võimaldaksid paindlikumat rahastamist
2. Ühe perearstiga praksised ei ole majanduslikult efektiivsed, seetõttu tuleks soodustada grupiprakiseid.
3. Perearstikeskuste hooned ja sisseseade peaks olema finantseeritud riigi poolt, Haigekassa tasuks perearsti teenuse eest
Miks minu perearstid nii rumalad satuvad ja miks on nelja aasta jooksul juba viies perearst? Esimene kõige parem läks Rootsi, tema asendajad aga on olnud vaid tabletikirjutajad, kes käsivad järjest rohkem doose tõsta ja eitavad ravimite kõrvalmõjusid. Millal asi paraneb ja millal perearst ka diagnoosimiseks hakkab eriarstide juurde saatma, mitte ei kirjuta oma peast silma järgi diagnoose ja ei määra valesid ravimeid? Kas selline seis ja suhtumine üldse muutuvad või on mõtetu teid ülal pidada?
Kindlasti on Eesti tööl väga palju kvaliteetset teenust osutavaid perearste. Kui inimene ei ole oma perearstiga rahul, siis saab ta perearsti vahetada. Selleks on vaja leida endale sobiv perearst ja teha talle avaldus tema nimistusse pääsemiseks. Perearst saab teie nimistusse võtmisest keelduda kui tema nimistu on üle 2000 patsiendi või siis kui te ei ela tema teeninduspiirkonnas.
Miks kasutatkse antud streiki sotside jt. valimiskampaaniana (streigi korraldajad on peamiselt seotud sotsiaaldemokraatidega), kas teil häbi ei ole? Igatahes hea ajastus ning see, et see puhas juhus on, ei usu ma iial...
Streigi korraldajateks on mitu erinevat organisatsiooni, kes kõik on saanud selleks volitused oma organisatsiooni juhtorganilt.Iga organisatsiooni esindab streigikomitees 2 inimest. KOkku on streigikomitees 10 inimest kellest vaid 2 kuuluvad mõnda erakonda. Nendeks on Ester Pruuden kes kuulub SDP-sse ja vastaja kes on Reformierakonna liige. Streigikomitee näol ei ole tegemist poliitilise organisatsiooniga, vaid töiste inimestega kes esindavad oma organisatsioone läbirääkimistel.
Ajastuse osas tuleks hoopis küsida seda miks riik ei täitnud oma kohuseid ja viivitas Riikliku lepitaja määramisega 6 kuud. Tervishoiutöötajad tegid omapoolsed ettepanekud 2006 veebruaris ja eesmärgiks oli seatud läbirääkimiste lõpetamine septembris. Paraku tekkis aga 2 kuuline seisak, sest puudus lepitaja.
Kust võiks näha saada kulumudelit? Millistest komponentidest ta koosneb ja millised on komponentide arvväärtused?
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1061575
täpsed arvväärtused on olemas Eesti Haigekassal, ning nende alusel arvutatakse pearahad. Konkreetse väärtuse muutmiseks peab Eesti Perearstide Selts esitama nõuetekohase taotluse, mida menetleb haigekassa ökonomika osakond ja aktsepteerib või lükkab tagasi esitatud taotluse. Läbirääkimiste käigus osapooled ( EPS ja HK) selgitavad oma seiskohti ja sõlmitakse vastav protokoll . Kokkulepitud muudatused rakendadatakse üldjuhul järgmisel aasta 1-st jaanuarist, peale seda kui Sotsiaalminister on vastavad määrused kinnitanud
Arstid ei teeni ju üldse vähe, nende palk on tublisti üle Eesti keskmise. Mujal maailmas saavad arstid ligikaudu keskmist palka. Siinjuures tuletan meelde, et keskmine palk on aritmeetiline keskmine ja reaalselt teenib enamik töötajatest oluliselt madalamat palk. Miks peaks selliste teadmiste taustal arstide palku ikkagi tõstma?
Eesti Arstide liidu taotlus on alates 2004-st aastast olnud arstide miinimumpalga tõstmine tasemele mis vastaks kahekordsele riigi keskmisele palgale. 2kordne keskmine palk on arsti miinumumina kasutusel enamuses Euroopa riikides. Enamasti seda ei ole seadustes fikseeritud, kuid seda arvestatakse hinna kujundamisel. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevate hindade aluseks on kulumudelid, mis kajastavad teenuse osutamiseks tehatavaid kulutusi. Ühe osana on selles hinnas ka tööjõukulud, milleks kasutatakse just seda kokkuleppelist miinumumhinda. On selge, et töölepingus fikseeritud palk võib sellest erineda ja peabki, sest ei oleks ju normaalne kui värskelt residentuuri lõpetanud noor arst ja 15 aastase kogemusega arst saaksid sama palka. Statistiline keskmine näitabki just seda milline on keskmine palgatase ühes või teises haiglas, erialal jne.
Teiseks on kolleektiivse töölepingu seaduse mõistes miinimupalk kindel mõiste , millest madalamat palka ei tohi riigis maksta ükski tööandja.
Ma arvan, et tervishoiutöötajate palganõue on õiglane ja kajastab õieti ameti raskust. Lisaks pean mainima, et eile esitatud kompromiss tõstab enam just hooldajate ja õdede palku, samas kui arstide soovitud 2 kordne keskmine lükkub edasi .
Kas te ei ole mõelnud sellele, et 50% inimesi saab Eestis kuupalka 5000 krooni ja vähem ja neist veel 60% miinimumpalka ja vähem. Neil kõigil on pered ja raske majanduslik olukord. Kui neid inimesi ei oleks tööl, elaksime toiduta, koristamata linnas jne. Kõik nad teevad kohusetundlikult tööd ja töö on vastutusrikas ka paljudel füüsiliselt raske. Tööandjad ei anna neile rohkem palka. Kas med.töötajatel on sel juhul õigust küsida nii suurt palka?
Arstiks õppimine kestab kogu elu . Esimesed 10 aastat sellest oled õpilase rollis ja alles siis saad alustada iseseisvat tööd. Õppimise ajal pead toime tulema õppelaenuga , sest tööl käia õnnestub vaid öösiti ja nädalavahetustel. Arsti tööga kaasnev vastutus on samuti kordades suurem kui teistel erialadel. Lisaks on arsti aktiivne tööperiood lühem kui teistel elualadel, mistõttu peab arst lühema ajaga tagasi teenima õppelaenud ja looma tulevasteks aastateks tagavara (pensioni).
Oskate nimetada, millises valdkonnas veel on olukord, kus töötajatele pakutakse 20%list palgatõusu ja nad lükkavad selle tagasi ähvardades streikima hakata, kui palk ei tõuse vähemalt 30%? Kas arstidel, kes juba täna teenivad maakohas 15 000 krooni, oma ahnuse pärast häbi ei ole?
Tervishoiutöötajate palgad on pikka aega olnud väga madalad, me oleme oodanud riigi kosumist ja majanduse edenemist. Tervishoiutöötajad ei nõua midagi teiste arvelt, vaid soovime et sihtotstarbeliselt kogutud ravikindlustusmaks jõuaks võimalikult ruttu tervishoidu tagasi.
Kuidas soovitate streigi ajal toimida haigetel, kes vajavad töövõimetuslehte - ägedad haigused, traumad, lapsehooldus jmt -, aga pole (pere)arsti tööl, kes selle väljastaks? Haiglate valvetoad jmt ju seda ei väljasta, kui patsienti haiglasse sisse ei jäeta? Kuidas toimida, et töölt haiguse tõttu puudujat ähvardab tööandja tööluusi eest karistada? Kas perearst pärast streigi lõppu sellistel juhtudel tagantjärele TVLi saab vormistada?
Tagantjärgi TVL vormistada ei saa. Kuidas streigi ajal toimub haigestumise fikseerimine teavitatakse täiendavalt massimeedia kaudu. TVL alustamiseks on ka kiirabi teatis või valvetoa teatis.
Hr Tiik. Väidate oma intervjuus:
"Perearstid maksavad enamasti renditud ruumide turuhinda, mis võib olla kordades kõrgem kui perearsti baasrahas sisalduv 70 krooni ( koos kommunaalmaksudega)".
Miks te eksitate avalikkust väites, et baasrahas sisaldub 70 krooni ruutmeetri kohta, kui see summa tõsteti 2007. aastal 100 krooni (!) võrra ja on nüüd 170 krooni ruutmeetri kohta! Tegu on summaga, mis laekub riigilt perearstile IGAL JUHUL, sõltumata sellest, kas ta tegelikult maksab üüri 50, 100 või 150 krooni ruutmeetri kohta. Väljapool Tallinnat on aga perearstide käest küsitav üür kordades väiksem, kui 170 krooni/m2, mis tähendab lihtsalt n.ö. vaba raha, mida kasutatakse perearstide poolt ju samamoodi palkade maksmiseks.
Tõesti õnnestus eelmise aasta lõpus jõuda kokkuleppele baasrahades sisalduva rendihinna tõusu osas. Ja seetõttu muutub olukord Tallinna perearstidel oluliselt paremaks. Mis puutub maapiirkondade rendihindadesse, siis on seal rendihinnad tõesti madalamad. Eesti Perearstide Selts pakkus 2005 aasta alguses välja 4 erinevat lahendust rendikulude õiglaseks katmiseks. Haigekassa otsustas rakendada ühte nendest, mis HK eelarve seletustes teenis ka teist eesmärki: Stimuleerida väikesi maapraksiseid ja seetõttu täidab see pigem regionaaltoetuse funktsiooni.
Kelle arvelt peaks riik arstide palku tõstma? Eesti riigis on ju enamuses töövaldkondades väikesed töötasud. Kas ei ole te läinud mitte liiga ahneks, et mitte nõustuda 20% palgatõusuga?
Riik ei pea kellegi arvelt seda tegema. HK eelarve raames on võimalik vajalikud vahendid leida.
Pädevate perearstide puuduse tõttu käin oma perearsti juures Tallinnast Tamsallu. Olen arstiga väga rahul. Kas teile ei tundu selline situatsioon veider? Kas toimub üldse mingit toimivat atesteerimist perearstide suhtes?
Perearstidel toimub resertifitseerimine iga 5 aasta tagant, lisaks käivitus eelmisest aastast kvaliteediboonuse süsteem, kus perearstile on seatud konkreetsed eesmärgid ennetuse valdkonnas ja krooniliste haigete jälgimisel. Kvaliteedi arendamist ja elukestvat õppimist peame väga oluliseks. Paraku on nii, et igale inimesel kõik arstid ei sobi ja seetõttu ongi loodud võimalus perearsti vahetada. Ka see on kvaliteedi näitaja kui mõne perearsti nimistu kiiresti väheneb ja teise oma paisub
Mul on eriarstile aeg 17. jaanuaril Tartus Maarjamõisa polikliinikus. Olen järjekorras olnud 2,5 kuud. Kas 17. jaanuari aeg liigub automaatselt edasi ja sellest teavitatakse ka patsienti või peab uuesti ennast järjekorda panema?
Iga raviasutus hoolitseb oma patsientide teavitamise eest ja peale streigi lõppu lahendatakse ka ärajäänud vastuvõttude küsimus. Tuletan veelkord meelde, et me loodame väga , et streiki ei tule ja jõutakse kokkuleppele
Minul on 22 jaanuar plaanitud erakorraline mandli operatsioon silma-kõrva kliinikus Tartus Kuperjanovi tänaval. Ma ei ela Eestis ja olen ostnud endale operatsioonile tulemiseks lennukipiletid, samuti võtnud välja puhkuse, et olla operatsioonijärgselt 2 nädalat Eestis. Kas streigi korral ei toimu ka plaanitud operatsioonid ja kui ei toimu, siis kes hüvitab minule rahalise kahju, kas teie liit?
Selle kohta peate täpselt järgi uurima raviasutusest, kuidas nad on planeerinud operatsioonide edasilükkamise. Minu teada loetakse streiki force majoreks, seega peaks olema teil võimalik piletid ümber vahetada või tagastada.
|
