Rootsi meremeeste ametiühing SEKO Sjöfolk nõuab Tallinkilt selgitust ettevõtte juhtkonna käitumise kohta paar nädalat tagasi Helsingi-Stockholmi liinilaeval Silja Symphony, kui pidutsenud Tallinki juhid ajasid tax-free-kaupluse juhi öösel üles ja sundisid teda avama juba suletud kauplust, et osta sigarette. Laeval juhtunust ei julge või ei soovi lähemalt rääkida samal ajal tööl olnud töötajad ega nende usaldusisikud. Silja soomlastest meremeeste usaldusisik Leif Drockila kinnitas aga Postimehele, et on teadlik baari öise lahtioleku nõudest.Harjumatu käitumine Anonüümne allikas märkis Soome ajalehele Iltalehti, et laeval pidutsenud Tallinki juhtide ja töötajate vastasseis päädis käsikähmlusega, kus purunesid ühe töötaja prillid. Pidutsenud juhid nõudsid ka neile vastu hakanud töötajate nimekirja, et nad hiljem vallandada või neid muul moel karistada, lisas Iltalehti. Ametiühingud ega ka Tallink ei soostunud avaldama pidutsejate nimesid. Rootsi meremeeste ametiühingu SEKO Sjöfolk esindaja Folke Matrosow ütles Postimehele, et ka tema ei saa juhtumit kommenteerida, sest see otsustati lahendada Tallinki-siseselt. «Ma võin öelda vaid niipalju, et nende käitumine laeval ei olnud just eriti hea,» viitas ta. Matrosowi sõnul pole Põhjamaad sellise käitumisega harjunud. «Me ei arva, et omanik võib tulla ja öelda, et ma olen omanik ja võin teha, mida iganes tahan,» ütles ta. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Kaia Vask aga ütles, et Tallinki tippjuhtide omavolitsemine laevadel on ammune käitumistava. «Sarnaseid juhtumeid on olnud, juhtum, mille rootslased nüüd välja tõid, ei ole Tallinki töötajatele uudis,» kommenteeris Vask. «Selline olukord on Tallinki laevadel üsna tavaline. Nii käitub firma tippjuhtkond.» Lahendavad firma sees Ka Vask ei soostunud nimesid nimetama, kuid kinnitas, et suurimad pidutsejad on n-ö vanad olijad juhatuses. Kaks pikima staaiga juhatuse liiget on Tallinki kodulehe andmeil Enn Pant ja Kalev Järvelill. Järvelill keeldus eile kommentaaridest ja Pandiga kontakti saada ei õnnestunud. Tallink kommenteeris juhtumit vaid Soome pressile. Tallink Grupi juhatuse liige Keijo Mehtonen ütles uudisteagentuurile STT, et on rääkinud juhtunust töötajate usaldusisikuga Rootsis. Tema sõnul otsustati, et asi lahendatakse firma sees. «Asjad arutatakse läbi kohe, kui saame personaliga kokku,» ütles Mehtonen STT-le. Samas ta ei eitanud, et laeval midagi juhtus. Vask märkis, et Eesti laevaperedega juhtunust on raske rääkida, sest Tallinki töötajail on keelatud ajakirjandusega suhelda. «Käitutakse inetult, väga inetult,» kirjeldas Vask. «Sõimatakse, aetakse üles, näidatakse, kes on boss. Sõimatakse selle eest, kui poes ei ole soovitavat kaupa, järjekord liiga pikk või veinivalikus puudub soovitud vein.» Vask märkis, et ametiühing ei ole ametlikke kaebusi esitanud, küll aga on palutud juhtkonnal end vaos hoida ja töötajatesse viisakalt suhtuda. «[Tallinki juhte], kes sedasi laevadel käituvad, teatakse hästi ja neid kardetakse, sest vastuhakkamise korral leitakse põhjus ebasoovitavast töötajast vabanemiseks,» ütles Vask. Tallinki töötajate peausaldusisik Mati Elmers ei soovinud juhtide käitumist laevadel kommenteerida. «Ma ei kinnita, lükka ümber ega taha kommenteerida [juhtkonna suhtumist töötajatesse],» lausus ta. «Meie oleme teistsugune ühiskond. Me oleme harjunud sellega, et kui ülemus käsib teha midagi, mida ei peaks tegema, siis ikkagi inimene teeb selle ära.» Tallink Grupp Nõukogu Toivo Ninnas Eve Pant Ain Hanschmidt Kustaa Lauri Äimä Sunil Kumar Nair Juhatus Enn Pant Kalev Järvelill Keijo Mehtonen Andres Hunt Lembit Kitter Allikas: tallink.ee -------------------------------------------------------------------------- Arvamus Joakim Helenius, rahvusvaheline ärimees Ma ei ole Tallinki omanike juhtumiga kursis ega tea, mis seal täpselt juhtus. Aga kui juhtkond pakub töötajatele kompensatsiooni lisa- või öötöö eest ja töötajad on nõus, siis mina ei näeks probleemi. Minu hinnangul püüavad Skandinaavia ametiühingud mõnikordki peale suruda reegleid, mida ei oleks vaja. Kui aga Tallinki puhul oli nii, et töötajatega käituti ebaõiglaselt ja töötajad polnud olukorraga rahul, siis julgen öelda, et juhtkond käitus ebaprofessionaalselt. See on halb ja sellele olen tugevalt vastu. Minul ei ole Eesti ega Soome ettevõtjatega halba kogemust ja usun ka, et Eesti ja Soome juhtide vahel ei ole suurt erinevust. Võib-olla on Soomel pikem kogemus, kuidas juhtkonna ja töötajate vahelisi suhteid korraldada. Et Eesti on ainult 15-aastane, siis see võib olla märk, et küpseks muutumise protsess alles käib. Kuid usun siiski, et selline käitumine on pigem üksikute inimeste probleem, mitte rahvuslik eripära või käitumine. |
