| Apteekidest leiab müügilt nii täis- kui ka poolautomaatseid ja mehaanilisi vererõhuaparaate. Kõige odavamad on mehaanilised vererõhuaparaadid, kuid nendega tavainimene ise endal vererõhu mõõtmisega toime ei tule, ütles Viru keskuses asuva Ülikooli apteegi proviisor Silja Mettis. «Mehaanilise aparaadiga mõõdavad vererõhku arstid, kasutades lisaks kuuldetoru,» selgitas ta. «Kui inimesel pole kogemust või on tal kõrvakuulmisega probleeme, siis ta selle aparaadiga hakkama ei saa,» Kallim seade pumpab ise Koduseks kasutamiseks sobivad pool- ja täisautomaatsed vererõhuaparaadid, mis kõik näitavad ülemist ja alumist rõhku ning ka pulssi. Odavamad on poolautomaatsed aparaadid, millel tuleb ise õhk kummiballooniga ümber käe kinnitatavasse mansetti pumbata. Poolautomaatsete vererõhuaparaatide miinuseks on Mettise sõnul see, et aparaadi pumpamine nõuab füüsilist pingutust, see aga tõstab vererõhku. Täisautomaatsete vererõhuaparaatide kasutamine on palju lihtsam – tuleb vaid nupule vajutada ja aparaat teeb kogu töö ära ehk pumpab manseti ise vajaliku rõhuni täis. Vererõhuaparaate on nii õlavarrele kui ka randmele kinnitatavate mansettidega. Mettis ei soovita randmemõõdikuga aparaati kasutada vanematel inimestel, sest ateroskleroosi puhul ei pruugi saada sellega õiget tulemust. Osal vererõhuaparaatidel on mälufunktsioon ehk mitme korra mõõtmiste näidud saab salvestada mällu. On ka aparaate, mis arvestavad seda, kui patsiendil on arütmia. Apteegis kvaliteetsemad Ülikooli apteegis algavad vererõhuaparaatide hinnad 800 kroonist, kuid Mettise sõnul võib leida veelgi odavamaid seadmeid. Kõige odavamalt saab neid postimüügikataloogidest, kuid sealt ei soovita Mettis vererõhuaparaati osta. «Kui aparaadiga peaks midagi juhtuma, siis on raske müüjat kätte saada. Apteegist ostes antakse kaasa garantiitalong ja nii on pärast lihtsam probleeme lahendada,» ütles ta. Ka võib apteegist vererõhuaparaati ostes kindel olla, et saadakse kvaliteetsem seade. Mettise sõnul ei tasu peljata, et aparaadiga ei osata ehk midagi peale hakata. Apteegis pannakse seadmele patareid sisse ja mõõdetakse sellega ostja vererõhku, et näidata, kuidas aparaat täpselt töötab. Enne kodus vererõhku mõõtma asumist tuleks kindlasti läbi lugeda aparaadi kasutusjuhend, sest millegi vastu eksides võib aparaat anda lihtsalt vale tulemuse. Kuidas mõõta vererõhku • Kui vererõhku on vaja jälgida regulaarselt, tuleks seda mõõta alati ühel ja samal kellaajal, sest vererõhk muutub päeva jooksul. • Vererõhku ei tohi mõõta pärast füüsilist tegevust, sest see tõstab rõhku. Enne mõõtma asumist peab olema 10–15 minutit rahulikult paigal. • Vererõhku ei tohiks mõõta ka pärast sööki või kohvijoomist, sest needki panevad südame kiiremini põksuma. • Vererõhku pole mõtet mõõta ka kohe pärast vererõhuravimi võtmist, sest ravim ei saavuta oma toimet kohe. • Vererõhku ei tohi mõõta mitu korda järjest, sest nii võib saada iga kord erineva tulemuse. Kahe mõõtmise vahe peaks olema 10–15 minutit. • Vererõhu mõõtmine peab toimuma rahulikus õhkkonnas, istudes ja lõdvestunult. Mõõtmise ajal ei tohi liikuda ega rääkida, sest vererõhuaparaat on väga tundlik ja võib anda vale tulemuse. Allikas: Silja Mettis |
kõik galeriid
