| Augustis avaldatud Eurostati ametlikest statistilistest näitajatest 2004. aasta kohta selgub, et Eestis on üle poole ehk 51 protsenti teadlastest ja inseneridest naissoost.
Meie lõunapoolsetes naaberriikides on see näitaja aga veel kõrgem - Lätis
51,4 protsenti ja Leedus koguni 55,5 protsenti.
Samas on naistöötajate üldist osakaalu teaduse- ja tehnoloogiasektoris
arvestades teadlaste ja inseneride hulk nende seas ka Balti riikides
endiselt suhteliselt väiksem kui meestel.
Ühtekokku töötab Eestis selles sektoris 84 000 inimest ja neist
tervelt 69,2 protsenti on naised. Lätis ja Leedus on see näitaja veidi
üle 65 protsendi.
Naiste osakaal tööhõives üldiselt on Eestis kõrgeim Euroopas, ulatudes
49,9 protsendini, sellest veidi maha jäävad Leedu
ja Läti ning Põhjamaad.
Eestis töötas Eurostati andmetel 2004. aastal 595 000 inimest.
Teaduse- ja tehnoloogiasektorisse on seejuures värvatud ligikaudu
viiendik kõigist töötavatest naistest Eestis.
Eurostati uuring näitab samas, et Euroopas üldiselt on Balti riike mitte
arvestades naisteadlasi väga vähe, ehkki teaduse-ja tehnoloogiasektoris
üldiselt töötab naisi meestest rohkem.
ELi liikmesriikides oli 2004. aastal ainult 29 protsenti kõikidest
teadlastest ja inseneridest naissoost, samas kui teaduse- ja tehnoloogiasektoris
üldiselt on õrnema sugupoole esindajaid veidi rohkem kui mehi.
Seejuures trööstitum olukord valitseb nende näitajate osas just vanades
Lääne-Euroopa riikides.
Euroopas valitseb praegu puudus tipptasemel teadlastest ja uurijatest ning kuna naised on selles valdkonnas alaesindatud, kavatseb Euroopa Komisjon hakata tulevikus rakendama meetmeid, et julgustada neid rohkem osa võtma teaduslikust uurimistööst, vahendab EurActiv.com. Toimetas Oliver Tiks, PM online |