Steffani Pizzarestoran asutati aastal 1999. Seega on tänavune tegutsemisaasta neile juba seitsmes, aga kõige hämmastavam on see, et alates aastatuhande vahetusest on Steffani igal aastal valitud Pärnu parimaks söögikohaks. Kohalike ja linnakülaliste südamed on paik võitnud ilmselt õdusa interjööri ning paksude pannipitsadega, millest võib lausa sõltuvusse sattuda. Võtan Steffani väliterrassil istet neljapäeval kell 12.12 ja juba nelja minuti pärast paneb lahke ettekandja minu soovid kirja. Ametlik ooteaeg on pool tundi, vahel saab ka kiiremini. Et suvel laudu kinni ei panda, seisavad külastajad elavas järjekorras. Nädalavahetusel, kui rahvast käib eriti palju, tuleb arvestada kuni poolteist tundi kestva ooteajaga. Otsustan seekord proovida hoopis pastat. «Millest ma küll seni ilma olen jäänud,» mõtlen pärast esimest suutäit Spaghetti alla Genovesest. Teenindaja soovitusel võtan poole väiksema portsu, kuid näen sellegagi kurja vaeva. Pitsade valik on tõeliselt suur – loen kokku vähemalt 39 eri nimetust. Pannipitsad on paksud ja mahlased, aga kõiki neid võib saada ka tavaliste õhukeste pitsadena. Kui kõht on väga tühi ja ooteaeg tundub pikk, võib küsida tasuta eelsalatit, mis koosneb värsketest köögiviljadest ja vürtsidest. Raha ei küsita ka sidruniga jäävee eest, mis tuuakse lauda lausa kannuga. Kuna kuuldused heast söögikohast levivad kiiresti, on soojal ajal avatud ka teine Steffani, mis asub rannas, mudaravila ja Sunset Club`i vahel. Sees on seal tunduvalt vähem kohti, ent seda korvab avar terrass. Ideaalne koht, kus rannas viibides lõunat süüa! Nädalavahetustel kipub aga ka kahest pitsarestoranist väheks jääma. Steffani restorani sularahaarvele on kirjutatud, et kui papa Jannsen ja muusik Steffani veel elaksid, sööksid ja jooksid nad just siin. Eliisabeti kiriku organist Stephan, kes legendi järgi kunagi selles hoones elas, ongi Pärnu populaarseimale söögikohale nime andnud. Kes teab, ehk ongi Stephan pitsarestorani kaitseingel, sest kuidas muidu seletada selle võrratu söögikoha fenomeni. |
kõik galeriid
