| Üks Eesti naisjuhtidest, Tartu Aura veekeskuse juht Tiia Teppan ütles, et juhiks olemine ei ole niivõrd õpitav, kuivõrd just inimese olemuses kinni. «Meile on see geneetiliselt antud, sest eesti naine on läbi aegade olnud tugev – ja nagu vanasõna ütleb, toidab Saare naine mehe ja seitse last,» selgitas Teppan. Tema sõnul on naisjuhtide rohkus osalt ka väikese rahva omapära, sest Euroopas ei ole olnud nii palju sõdu ning ka rahvad pole olnud nii pikalt ikke all, et naised oleks pidanud elu vedama. «See on üks tõetera, et siin Eestis ei küsita naiste käest, kas saad hakkama, vaid lihtsalt peab saama,» märkis ta. Leplikud Eesti naised Eurostati värske uuringu järgi on kõige enam naisi juhiametis just Lätis, Leedus ja Eestis, kus naisjuhte on vastavalt 44, 43 ja 38 protsenti. Euroopa Liidus on keskmiselt osatähtsus vaid 32 protsenti. Tarbijakaitseameti juht Helle Aruniit ütles, et eesti naised löövad hõlpsasti läbi ja üritavad oma tööd hästi teha. «See peab paika, et eesti naised on ametisse asudes ka töötasu suhtes leplikumad,» märkis Aruniit. Kuigi juhiks saamine sõltub inimesest endast, peab Aruniidu kogemuste järgi olema naisjuhil parem ettevalmistus kui meeskolleegil. Sotsiaalministeerium on näiteks üks neist asutustest, kus enamik osakonnajuhatajatest ja ka allasutuste juhtidest on naised. Seda võib selgitada asjaoluga, et sotsiaalvaldkonnas töötab traditsiooniliselt rohkem naisi. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Ülle-Marike Papp ütles, et kõigis postsotsialistlikes riikides on naiste tööhõive kõrgem, sest eelmise süsteemi ajal töötas 90 protsenti naistest. «On loomulik, et riikides, kus naiste tööhõive on olnud kogu aeg kõrgem ja haridustase parem, on ka naiste osatähtsus nimetatud juhtide seas suurem,» selgitas ta. Võim jääb kaugeks Euroopa statistika ei kajasta tema sõnul aga tippjuhtide tasandit, kus naisi on endiselt vähe, mis tähendab, et juurdepääs võimu ja majandusotsuste juurde on neile endiselt piiratud. «Näiteks naisteadustöötajate suur arv ei taga nende võrdväärset jõudmist kõrgematele akadeemilistele ametikohtadele või professorikraadini,» selgitas Papp. Poliitikaski on sama nähtus – poliitilistes parteides on naisi-mehi enam-vähem võrdselt, aga tipp-poliitikuteks nad ei pääse. Ka suured palganumbrid ei sõltu Papi sõnul niivõrd naiste ja meeste endi valikutest, vaid kehtivast ideoloogiast, mille puhul naiste tööd vähem väärtustatakse. Papp rõhutas, et äsja valminud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt arvatakse Eestis endiselt, et naised ei sobi tippjuhtideks. Võrdõiguslikkuse poolest tuntud Taanis on naisjuhte vaid veidi üle veerandi. Euroopast rohkem on Balti riikides ka naisteadustöötajaid. Samal ajal toob uuring välja, et Eestis teenivad mehed veerandi võrra enam kui naised, mille üheks põhjuseks on see, et naised töötavad madalamate palkadega ametites. Kuid sotsiaalministeeriumi andmetel moodustas ka naissoost juhtide ja seadusandjate keskmine palk 2004. aastal 81,9 protsenti sama astme meestöötajate keskmisest palgast. |
kõik galeriid
