Põllumajandusminister Ester Tuiksoo lubas Eesti Toidu programmiga alustada kohe ametisse asudes. Selle üldsõnaliste eesmärkide ja suure rahakulu pärast on minister avalikkuses palju nahutada saanud, kõige rohkem on teda süüdistatud programmi varjus oma erakonnaga seotud inimeste ja organisatsioonide toetamises. Iseenesest ei ole toidukampaaniad midagi erilist, sama tehakse ka mitmel pool mujal Euroopas. Eestiski on nüüd sarnaseid projekte lisaks põllumajandusministeeriumile alustanud mitu toiduainetööstusi ühendavat katusorganisatsiooni, kes kulutavad miljoneid kroone konkreetsete toidugruppide populariseerimiseks. Iga turundaja teab, et loorberitele ei saa kunagi puhkama jääda ning kui mingi hulk kliente on võidetud, siis tuleb uute tarbijate leidmise kõrval tähelepanu pöörata ka vanade kundede hoidmisele. Sama loogika kehtib ka Eesti toidu puhul, sest kuigi inimeste ostujõud kasvab pidevalt, ei tähenda see, nagu toidu hinnale tähelepanu ei pöörata. Iga inimene üritab kokku hoida ja uurib poes mitte ainult kauba päritolu, vaid ennekõike hinda. Ent Eesti toidu hind ei ole sageli sugugi konkurentsieelis, sest tihti kipub kohalik kaup välismaisest vastu ootusi hoopis kallim olema. Seepärast võib Eesti toiduainete propageerimist ja sellele riigi raha kulutamist paljudel juhtudel õigustatuks pidada. Tuleb ju toidukampaaniasse paigutatud miljon riigile märksa suurema summana tagasi, see aitab siinsel tööstusel jalul püsida, seeläbi pakutakse inimestele tööd, millest sõltub veel suure hulga inimeste sissetulek, kes otseselt tootmise või kauba müümisega seotud on. Kõik see ei tähenda aga, et riigi raha võib kulutada arutult ilma selle eest korraldatud kampaania tulemustele tähelepanu pööramata. Kui eraettevõtteid koondavate ühenduste kampaaniate puhul on eesmärgid tavaliselt väga selgelt paigas, siis Eesti Toidu projektis on need enam kui umbmääraselt kirjas. Raha kulutamise eesmärkide täitmine peab olema selgelt mõõdetav ja enamasti samuti just rahas mõõdetav. Ebamäärasus siin on sama taunitav kui see, et riigi raha eest hakatakse ellu viima mõne üksiku inimese ambitsioone ning näiteks kokandusinstituuti rajama. Eesti Toidu kampaania põhieesmärk peab olema kohalikule kaubale hea maine loomine nii kodus kui piiri taga. Igasugused pseudotegevused ning ulmelised ideed tuleb kõrvale visata. |