Eestit on ikka peetud edumeelseks riigiks, kus erinevad innovatiivsed tehnilised lahendused väga kiiresti omaks ja kasutusele võetakse. Vähemalt meile endile meeldib nii arvata. Kiire areng on toimunud näiteks mobiilside vallas ning ka traadita internetilevi peetakse siin iseenesestmõistetavaks, samas kui nii mõneski Euroopa suurlinnas tuleb tavalist internetikohvikutki tikutulega taga otsida. Selgelt oleme muust Euroopast aga maha jäänud digitaalse teleringhäälingu kasutuselevõtmisel. Ajal, kui Eestis alles hakatakse sellele mõtlema, läheb näiteks Soome juba täielikult üle digitaalsele telekanalite edastamisele. Euroopa Komisjoni soovitusliku ettekirjutuse digiteleringhäälingule üleminekuks täidame viimasel minutil ehk 2012. aastal.Tarbija seisukohalt on digitaalsel infoedastusel nii oma plussid kui ka miinused. Ühest küljest suurendab digitelevisiooni kasutuselevõtt inimese võimalusi ning tagab kvaliteetsema telepildi. Teisalt tähendab see aga ka kasvavaid kulutusi, sest keskmise tänapäevase televiisoriga ei ole digiajastul enam midagi peale hakata. Miinimumprogrammina tuleb endale soetada tuhatkond krooni maksev digiboks, mis telesignaali tavateleviisorile arusaadavaks muudab. Maksimumprogrammi korral tuleb aga soetada praegu kümneid tuhandeid kroone maksev uus televiisor, mis suudab ise digisignaali vastu võtta. Õnneks on 2012. aastani veel aega ning on üsna tõenäoline, et selle ajaga langeb vastava tehnika hind mitu korda. Sellest hoolimata peaks riik siin tõsiselt kaaluma ka oma abikäe ulatamist tavalisele eestlasele. Tõsi on see, et suur osa linnaelanikest kasutab juba praegu mõne kaabeltelevisiooni operaatori teenuseid ja seepärast abi ei vaja. Ülejäänutel, kelleni ühel või teisel põhjusel kaablijupp ei ulatu, tuleb aga märkimisväärne väljaminek ikkagi teha. Riigi abi ei pea siin kajastuma rahalises annetuses, küll aga võiks riik mõne oma digiteenustega tegeleva ettevõtte kaudu korraldada näiteks suurhanke, mille käigus vajalikke seadmeid märkimisväärselt odavama hinna eest soetada saaks. Vähemalt kaaluda tuleks seda võimalust igal juhul. Pääsu moodsatest seadmetest ei ole aga kellelgi, sest
isegi kui Eestis otsustatakse digisüsteemide kasutuselevõtuga venitada, jääksime
paraku üksikuks valgeks laiguks Euroopa kaardil. Meid ümbritsevad riigid
moodsama tehnika kasutamisega ei viivita ning sestap ei saa seda teha meiegi. |