| Maasikates leiduv flavonoid fisetiin mõjutab närvirakkude vahelisi närviimpulsse, mis omakorda stimuleerivad pikaaegset mälu, kirjutab Sciencedaily.com. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | toss
Ma ei mäletagi mida ma sõin viimati. Tõenäoliselt siis maasikaid vist mitte.
o8
Söömine parandab mälu. Eks katsuge, kaua te ilma söömata mäletate.
|
|
«Kuna mälu uurimisega koos uuritakse ka aju biokeemiliste protsesse, siis farmaatsiatööstus on hakanud tähelepanu pöörama inimkeha enda poolt toodetavatele ainetele ning neid tööstuslikult tootma,» ütles neurobioloog Pamela Maher. Maher jätkas, et fisetiini kasulikke omadusi nägi ta tehes ajukoega katseid. Talle jäid silma koes leiduvate flavonoidide, kaasa arvatud ka fisetiini reaktsioon, mis parandas närvirakkude vahelist tööd. «Need ained, kaasa arvatud fisetiin on aju tööle kasulikud. Nad küll ei suuda närvirakke hävimisest päästa, kuid parandavad närvirakkude vahelisi impulsse. Seda eriti selles ajupiirkonnas, mis tegeleb pikaaegse mäluga,» selgitas Maher. Maher lisas, et see on esmakordne, kus on tõendatud loodustoote mõju kesknärvisüsteemile molekulkaarsel tasemel. «Hea uudis on see, et maasikates on fisetiini küllaldaselt. Halb aga see, et maasikate kasulikkusega seotud katseid näiteks mälukaotuse all kannatavate Alzheimeri tõbe põdevate patsientide mälu parandamiseks ei võeta veel tõsiselt,» lisas Maher. Lisaks maasikatele leidub fisetiini ka tomatites, sibulates, aplesinides, õuntes, pirnides ja greipfruutides. Flavonoidid onm taimsed pigmendeid, millel on raviomadused. Fisetiin on kollast värvi puu- ja juurviljades lieduv happeline aine. Toimetas Inna-Katrin Hein |
