| Varasemad GPSi, küsitluse või rahatähtede liikumise jälgimise abil läbiviidud uuringud on jõudnud järeldusele, et inimeste liikumine on üsna suvaline ning ei erine oluliselt toitu otsivate imetajate liikumisest, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator BBCd. Kuid värske uuringu järgi liigub valdav osa inimestest väga väikesel alal – umbes viie kuni kümne kilomeetri raadiuses ja enamik inimesi kipub tagasi pöörduma samadesse paikadesse. Teadlaste sõnul on see hea uudis, sest seda teadmist ära kasutades on võimalik luua matemaatilisi mudeleid, kuidas inimesed ühiskonnas liiguvad. Liikumistrajektoorides leiduvaid sarnasusi on võimalik praktiliselt ära kasutada näiteks nakkushaiguste leviku jälgimisel. «Linnugripi puhkemisel täiesti ilmselt,» arvas Londoni hügieeni- ja troopiliste haiguste kõrgkooli professor John Cleland. «Kui meid tabab õhu kaudu leviv nakkushaigus, siis on inimeste liikumistrajektooride teadmine kriitilise tähtsusega,» lisas Cleland. Kuigi selle uuringu ulatus on pretsedenditu, pole see esimene kord, mil mobiilsidetehnoloogiat kasutati inimeste liikumisteede kaardistamiseks. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased koostasid mobiiltelefonisignaalide põhjal reaalajas toimiva Rooma liiklusmudeli. Microsofti projekt Lachesis uurib võimalust, kuidas äärelinnadest töölkäijad võiks mobiiltelefoni abil leida optimaalse tee tööle ja tagasi. Samuti kasutatakse mobiiltelefonisignaale kurjategijate tabamisel. Näiteks Itaalia politsei sai nii jälile Hussain Osmanile, mehele, keda seostatakse Londoni enesetapurünnakutega. Samuti on olemas kommertsrakendused: vanemad saavad jälgida oma lapsi ning sõbrad võivad tellida endale märguande, mis annab teada, kui keegi sõpradest asub samas piirkonnas. Kuid tulevik toob ilmselt veel palju muudki, sest mobiiltelefoni külge on võimalik panna hulgaliselt sensoreid, mille abil on võimalik kasutajat ja tema harjumusi jälgida. Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee |
