Kasu
 |
Kuidas võib korteriühistu töödelda isikuandmeid? (15)
25.04.2008 12:35
Margus Saulep, Eesti Korteriühistute Liidu jurist
Korteriühistute liikmed on pöördunud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
poole küsimusega, kas korteriühistu võib avalikustada võlglaste
nimekirja. Laiemas plaanis tekitab see küsimuse, kas ja kuidas tohib
korteriühistu üldse isikuandmeid töödelda. |
| |
|
|
Võlgnike avalikustamine elamu trepikojas pole iseenesest välistatud, kuid liikme nõusolekuta seda teha ei tohi.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
|
|
|
|
Isikuandmete töötlemise lubatavuse üldine eeldus on andmesubjekti nõusolek. Nimetatud nõue ei ole siiski absoluutne ning seadus sätestab ka erandid, millal isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja küsida.
Vajalik nõusolek
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | waldo
Kui trepikoja uks käib lukus siis ei saa tugineda asjaolule, et tegamis on piiramatu isikute ringiga...
teadja
mhh räägib õiget juttu. Trepikotta ei tohi nimekirja üles panna aga igal ühistu liikmel on õigus ühi...
|
|
Kindlasti tekib säärase probleemi puhul küsimus, kas korteriühistus tuleb liikmelt isikuandmete töötlemiseks nõusolekut küsida või mitte.
Ühest vastust paraku pole, kõik sõltub konkreetsest üksikjuhtumist ning isikuandmete töötlemise eesmärgist.
Korteriühistuseaduse (KÜS) § 3 lõike 2 kohaselt esitatakse korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse registripidajale muu hulgas korteriühistu liikmete nimekiri, mis peab sisaldama iga liikme kohta üpris põhjaliku andmestiku.
Nii peab registripidajale esitama lisaks liikme nimele liikmeks astumise aja, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünniaja, korteri numbri, liikmele kuuluva häälte arvu ja tema osamaksu suuruse ning selle tasumise aja, andmed liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.
Antud juhul võib korteriühistu liikme kohta andmeid koguda temalt eelnevalt nõusolekut küsimata, sest isikuandmete töötlemine (kogumine ja edastamine) on seotud seaduses sätestatud kohustuse täitmisega.
Juhul kui seadused korteriühistule isikuandmete töötlemiseks volitust ei anna, saab isikuandmete töötlemine toimuda vaid korteriühistu liikme nõusolekul.
Seejuures peab nõusolek olema võetud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks seab IKS nõusolekuvormile kindlad sisunõuded.
Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas.
Naastes eeltoodut arvestades avalõigus esitatud küsimuse juurde, tuleb tõdeda, et kindlasti ei saa õigeks pidada korteriühistu algatust, mis puudutab võlgnike kohta teabe avaldamist määratlemata isikuteringile korterelamu trepikojas või mujal.
Siinjuures oleks paslik tähelepanu pöörata mõnele põhimõttele, millega antud juhtumil arvestama peab. Nimelt tuleb isikuandmete töötlemisel järgida eesmärgikohasuse põhimõtet.
Selle kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
Piiratud kasutusõigus
Seega, kui korteriühistu juhatuse ülesandeks on kontrollida maksete korrapärast laekumist, on juhatuse tegevus seotud konkreetse kontrollifunktsiooniga, mitte aga eesmärgiga kohutusi mittetäitnud liikmete isikuandmeid avaldada.
Kui juhatus soovib isikuandmeid avaldada, tuleb arvestada sellega, et isikuandmete avalikustamise eelduseks on korteriühistu liikme nõusolek.
Nimetatud seisukohta toetab ka isikuandmete kasutuse piiramise põhimõte, mille järgi võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul.
Ehk siis teisisõnu võib isikuandmeid kasutada algsete kogumiseesmärkidega mitteseotud olukordades vaid korteriühistu liikme nõusolekul.
Korteriühistu üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.
EKÜLilt on küsitud, kas esindusõigust tõendav volikiri peab sisaldama isikukoodi. Lähtudes IKSist ja selles sätestatud minimaalsuse põhimõttest, võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.
Seega kui eesmärk – esindusõiguse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine – on täidetud ilma isikukoodita, ei pea isikukoodi volikirjale märkima.
Lõpetuseks veel üks oluline tähelepanek seoses isikuandmete töötlemisega korteriühistus. KÜSi § 51 kohaselt lähevad korteri võõrandamisel või pärimisel korteriühistu liikme õigused ja kohustused uuele omanikule üle korteriomandi ülemineku hetkest.
IKSi § 24 punkt 1 kohaselt on isikuandmete töötleja kohustatud eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti.
KÜSis ja IKSis sätestatut koosmõjus vaadates võib jõuda järeldusele, et korteriühistu kui isikuandmete töötleja on kohustatud korteriomandi võõrandaja või pärandaja isikuandmed korteriomandi üleminekul viivitamata kustutama välja arvatud juhul, kui seadus otsesõnu teisiti ei sätesta.
Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse:
- seaduse alusel;
- välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks;
- üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada;
- andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine.
Olulised mõisted
andmesubjekt – isik, kelle isikuandmeid töödeldakse (antud artiklis mõistetuna korteriühistu liige);
isikuandmed – mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on;
isikuandmete töötlemine – iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, avalikustamine jne;
isikuandmete töötleja – füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid.
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
ATV lubab metsas toimetada
Oskamatud ATV-de juhid on neljarattalistest maastikusõidukitest
maalinud teenimatult negatiivse pildi. Oskusliku juhi ja sihipärase
kasutamise korral võib ATV olla aga loodust säästev tõsine töömasin.
Tänavu ootamatult tulnud lume äraveol kasutati samuti ATV omanike abi.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Magalarajoonide pakkumishinnad ei jõua turule järele
Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind on langenud madalamale
tasemele kui mullused reaalsed tehinguhinnad. Samas pole pakkumis- ja
tehinguhindade proportsioon märkimisväärselt muutunud. Sisuliselt
tähendab see, et ehkki praegused müüjad on langetanud oma vara hinna
mullusele kevadsuvisele tasemele, ei vasta see ikka veel ostjate
ootustele.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
