Ministeerium süüdistab inflatsioonis jätkuvalt välismaailma
08.05.2008 12:12
Lähikuude inflatsioon püsib rahandusministeeriumi hinnangul Eestis välistegurite mõju tõttu kahekohalisena.
Rahandusministeerium hindab kütuste kallinemise mõju Eesti inflatsioonile suureks. Foto: AFP / Scanpix
Sarnaselt varasematele kuudele on inflatsiooni kujunemisel jätkuvalt peamine roll siiski välisteguritel ning kodumaiste tegurite poolt mõjutatav inflatsioon ei ole suurenenud, kommenteeris rahandusministeerium.
Olukorras, kus palgakasv on aeglustumas, laenuraha suunamine tarbimisse on vähenemas ning tarbimiskulutusi tehakse kaalutletumalt, võib oodata lähikuudel hinnatõusu pidurdumist, kuna ettevõtetel pole enam võimalik senises ulatuses hindu tõsta.
Inflatsiooni kiirenemise tingis toiduainete kallinemise jätkumine ning eluasemekulutuste tõus. Kui piimatoodete hinnatõus on peatunud, siis leivatoodete hinnad on saavutamas maailmaturgudel toimuva mõjul uusi tippe.
Toiduainete hüppeline kallinemine on inflatsiooni kiirenemise peamiseks põhjuseks enamikes riikides. Pakkumine pole suutnud nõudluse suurenemisega sammu pidada ning see on viinud toiduainete hinnad kümnendi kõrgtasemele.
Piimatoodete hinnatõus on peatunud ning ka leivatoodete hinnakasv peaks lähikuudel aeglustuma. Samas on tõenäoline, et vaatamata pakkumise suurenemisele jäävad hinnad lähiajal siiski kõrgeks.
Eluasemele tehtavate kulutuste suurenemist on viimase poole aasta jooksul vedanud kaugkütte kallinemine. Kui möödunud aastal oli see põhjustatud maagaasi sisseostuhindade võrdsustamisest vana-Euroopa tasemega ning soojuse käibemaksuerindi kaotamisega, siis tänavu on hinnatõusu põhjuseks nafta maailmaturuhindade tõus, mis omakorda on märgatavalt tõstnud kütteõli hinda. Aastaga on kaugküte seetõttu kallinenud ligemale 50 protsendi võrra.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosis on arvestatud ka täiendavate hinnatõusudega järgmise hooaja kütteperioodi algusest. Ülejäänud kaupade ja teenuste osas suuremaid hinnamuutusi ei toimunud.
Märtsiga võrreldes tõusid tarbijahinnad ühe protsendi võrra, millest 0,75 protsenti moodustas toiduainete ning toasooja kallinemine.
Statistikaameti andmetel kiirenes tarbijahindade aastane kasv aprillis
11,4 protsendini, eurotsooni inflatsioon aeglustus 3,3 protsendini.
