| Need ajad, kus Eestis kasutati Venemaalt toodud toorbensiini mootorkütuse tegemiseks, on Saksa sõnul ammu läbi. «Nüüd tuleb kogu mootorikütus meile Leedust Ma˛eikiu tehasest ja minu arusaamist mööda asub see Euroopas, mis tähendab, et ka kütus peaks vastama euronormidele,» selgitab ta. Saksa sõnul pole välistatud, et kusagil Eestis vahel veel ka solkkütust müüakse. «Näiteks käib piirialadel endist viisi vilgas tegevus Venemaalt tulnud kütustega.» Mootorikütuste seiresüsteem on Õliühingu juhi väitel Eestis väga hea ja Suur-Sõjamäel tegutsev labor võtab tanklatest 300-400 proovi aastas. Tulemustega on võimalik tutvuda keskkonnateenistuse kodulehel. Täna hommikul Terevisiooni saates end Triboloogia instituudi spetsialistiks nimetanud Raul Ernes väitis muu hulgas, et Soomes tangitud bensiiniga saab viiendiku võrra kaugemale sõita kui Eestis paaki võetud kütusega. Saks nimetab seda psühholoogiliseks efektiks. «Olen ka ise Soomes tankinud ja pole küll nii suurt erinevust märganud,» lausus ta. Saksa sõnul võib vahe kütusekulus tulla pigem juhtide sõidustiili erinevusest ja maanteede seisukorrast. «Soomes sõidetakse ikka märksa säästlikumalt kui meil siin Tallinn-Tartu maanteel sõeludes, ja kui tegu on võimsa mootoriga, annab see kütusekulus päris palju tunda,» leiab ta. Õliühing on Saksa sõnul valmis tegema koostööd autokütuste kvaliteedi tõstmiseks kõigi asjast huvitatutega. «Triboloogia instituudi katsetega ja nende uurimismeetoditega oleks igal juhul huvitav tutvuda,» lisab ta. Võõrsõnade leksikoni järgi on triboloogia õpetus, mis käsitleb hõõrdumist, kulumist, määrimist (toim).
|
