Üle 95-aastane vanaproua on häiresüsteemiga väga rahul ja soovitab seda kõigile eakatele. «See annab juurde kindlustunnet. Aparaat on väga lihtne ja selle kasutamist ei peaks küll keegi pelgama,» julgustas vanaproua ka teisi eakaid, kellele lähiajal valvepult koju paigaldatakse ja käekellataoline häirenupp antakse. Süsteem koosnebki lauatelefoni külge ühendatud häirekeskusest ja paanikanupust. Viimast võib kanda nii randmel kui ka kaela riputada. Paanikanupule vajutades võtab kodune häiresüsteem kohe ühendust päästeameti ööpäev läbi töötava häirekeskusega.Katsejänese rollis Süsteem võimaldab tavatelefoni kombel suhtlemist ning abivajaja peaks saama abistajatele teate edastada oma korteri igast nurgast. Katsejänese rolli sattunud Virkhausi lauatelefon ja häiresüsteem on aga ühendatud nii lühikese juhtmega, et neid tuleb koos ühest toast teise sõidutada. Vitaalne vanaproua kasutab aparaatide sõidutamiseks serveerimiskäru. «Vangerdan sellega päeval telerituppa ja õhtul magamistuppa, et telefon igaks juhuks käepärast oleks,» selgitas Virkhaus. Kogu elu inglise ja saksa keele õpetaja ametit pidanud daam on aastatest hoolimata endiselt tegus ja lubas koos tuttavatega aparatuurile eestipärasema nime välja mõelda. «Siia on kirjutatud Smart, kuid sel on inglise keeles tohutult palju vasteid, alates nutikast ja arukast kuni elegantseni välja,» täheldas Virkhaus. «Mul on eestikeelse nime väljamõtlemiseks aega küll.» Virkhaus on häirekeskusega juba suhelnud ja süsteem toimib. Kuid tema sõnul võib mõnele eakale muret valmistada hoopis asjaolu, et süsteemiga liitujail tuleb oma korteri ja maja varuvõtmed usaldada sotsiaaltöötajate kätte. Ühest küljest on võtmete loovutamine ülioluline, sest abivajaja ei pruugi jõuda enam ust avama tulla. Teisalt on oma kodu võtmete loovutamine võõrastele valuline küsimus. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti ökonoomikaosakonna juhataja Veiko Kapsta sõnul liidetakse häiresüsteemiga lähiajal veel 100 Mustamäe ja Lasnamäe linnaosas üksi elavat eakat inimest, neist enamik on sotsiaalmajade elanikud. Kapsta väitel on süsteem praegu alles käivitamisjärgus ja esmajärjekorras rakendatakse tööle sotsiaalabi valveteenus. Edaspidi reageerivad nendele paanikahäiretele, mis ei vaja kiirabi või päästeameti sekkumist, just sotsiaaltöötajad. Miljonikroonine kingitus Ligi miljonikroonise häiresüsteemi, mis lisaks valvepultidele ja paanikanuppudele koosneb spetsiaalsest arvuti riist- ja tarkvarast, kinkis pealinna eakatele SA Johanniitide Abi Eestis. Selle aasta jooksul kavatseb linn ka ise häiresüsteemi arendusse investeerida ning liita abisüsteemi veel 200–300 eakat. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul loob häiresüsteem vanurite hoolekandes täiesti uue kvaliteedi ning hõlbustab ka koduhooldajate tööd.
Häiresüsteem • Üksikutele vanuritele mõeldud häiresüsteem koosneb lauatelefoni külge ühendatud häirekeskusest ja paanikanupust. • Paanikanupule vajutades võtab kodune häiresüsteem kohe ühendust päästeameti ööpäev läbi töötava häirekeskusega. • Esimese etapina käivitub häiresüsteem Lasnamäe ja Mustamäe linnaosas, kuhu sotsiaal- ja tervishoiuameti koordineerimisel paigaldatakse 100 seadet. • Veel tänavu paigaldatakse lisaks 200 mobiilset häirenuppu ka teiste linnaosade üksikvanurite korteritesse. |
kõik galeriid
