Too

Kutseõppekeskuse direktor Laur Speek tunnistas, et temale oli norralaste tulek mingil määral üllatus, kirjutab Valgamaalane.

«Et üks õmblusettevõte tahab siin tootmist arendada,» seostas ta oma üllatuse põhjuse põhjamaalaste Eestis käigu teise eesmärgiga. «Meie koolis pole kaks aastat vastuvõttu õmbluserialale olnud. Teiselt poolt muidugi – meie õppevormid on muutunud paindlikumaks, alati ei pea kutseõppega kaasnema keskhariduse andmise vajadus. Näiteks õpipoisi projekt, mis on töökohapõhine.»

Speek avaldas arvamust, et väiksemamahuline, keerukam ja suuremat täpsust nõudev tootmine jääb siia piirkonda, selle osa suureneb. Direktor loodab, et ehk on see märk sellest, et õmbluseriala on viimast aega oma kõige madalamas seisus, kust saab vaid ülespoole minna ja just praegu hakkabki nii minema.

Otsivad firmat

Ka Protexi praegune Eesti projektide juht David Engan rääkis õmblusvaldkonna madalseisust, pidades eelkõige silmas 1990. aastaid, kui tööstusharu Norras osatähtsust kaotama hakkas. Nimelt oli raske leida tööd teha tahtvaid õmblejaid.

Geograafiliselt soodsasse ja kodumaaga mentaliteedilt sarnasesse Eestisse (Tallinna) jõuti 1993. aastal. Praegu teeb siin Protexile allhankeid kümme ettevõtet.

Tegevdirektor Frode Thuni sõnul on ettevõttel üksjagu kogemusi Hiinaga. Sealne tootmine võimaldab küll kvantiteeti, kuid sellevõrra kannatab kvaliteet. Kauguse tõttu on pikad tarneajad ja probleeme oli logistikaga.

Külaliste siht on siin üles ehitada süsteem, mis algab meie õmblusõpilastele seal töötamise võimalustega. «Nad saavad meil uusi kogemusi. Tahame loota, et kui nad praktikalt koju naasevad, soovivad nad neid siin rakendada,» kõneles Engan.

Järgmine samm on leida Eestis ettevõte, kes suudaks täita väikseid tellimusi, teha kiireid töid. Selline tegevus eeldab ka väga head logistikat ja selleks on tööle palgatud Martin Pedersen (liitus Protexiga tänavu).

Sügisest Valgamaa kutseõppekeskuses transpordi- ja logistikaloenguid pidav Veiko Ardel, norrakate n-ö maaletooja ütles end soovivat, et otsitav firma asuks Valgamaal – vastasel juhul tunneb ta end oma ülesannet olevat halvasti täitnud.

«Nähes siinset olukorda, tundsin, et on vaja midagi ette võtta. Mitte oodata uut kooli kui päästeinglit, vaid teha midagi kohe, olemasolevat kooli promoda ja seda uuele tasemele viia. Et õpilased ja õpetajad saaksid uue väljundi,» seletas Ardel, miks ta esimese sammu ja väljakutsena reaalse koostööpartneri kohale tõi.

Tema nägemuses ei jää õmblusvaldkond ainsaks, transpordi- ja logistikateemaga ammu sina peal olevana tahab ta sedagi rahvusvahelisele tasandile suunata. (1991. aastast on Ardel juhtinud transpordifirmasid, Rootsi ja Norra ettevõtetega suhtleb ta juba aastast 1992, Protexiga 1997. aastast).

Protexis on omamoodi ühe jalaga sees juba ka neli tütarlast õmbluseriala kolmandalt kursuselt. Need on Kristina Davel, Lilian Tseier, Kaidi Koosapoeg ja Merli Mei, kes nädal aega Ålenis külas olid.

Kaheks kuuks Norrasse

Kristina ja Liliani jutu järgi tegeleb Protex muu hulgas toolikatete ning koerterõivaste ja varustuse (jakikesed, kampsunid, rihmad) tootmisega. Tüdrukud said ettevõttes tuttavaks oma tulevaste töökaaslastega ja kättki proovida. Millised on peagi nende täpsemad ülesanded, pole veel teada.

Küll on teada, et kaheks kuuks antakse nende käsutusse kahekordne kahe kaminaga maja. Tööpäev kestab kell 7–15, misjärel on veel mõnusalt valge, et mäele minna. Kristina on oma sõnul kolm aastat «lumelauda teinud». «Ei jõua sinnajõudmist ära oodata,» õhkas ta.

Tüdrukud lahkuvad 14. märtsil. Ardeli kinnitusel kannavad sõidu- ja elamiskulud Norra ning Eesti ettevõtted, kes vastava koostöölepingu sõlmivad.

Kooli direktori Laur Speegi mäletamist mööda pole viimasel ajal sealsed õmblusõpilased välismaal praktikal käinud, küll aga kokad, laomajanduse ja puidueriala õppurid.

Rääkides veel Protexist, mainis Veiko Ardel, et ettevõte on kindlasti teatud määral esindatud ka kutseõppekeskuse korraldatud teabepäeval «Kuhu liigud, kutseharidus?» 15. märtsil Valga spordihallis.

AS Protex

Asutatud aastal 1961 kui AS Trønderplast.

Aastal 1966 sai ettevõttest David Engani perefirma.

Aastal 1989 muutis nime ASiks Protex.

Viis aastat hiljem alustas tootmist Balti riikides.

Aastal 2001 asus tegevjuhina tööle Frode Thun.

Firma toodanguks on läbi aegade olnud vihmakindlad rõivad; pluusid, varustus ja spetsiaalsed ülikonnad kaluritele ja kalakasvatustöötajatele ning sportlaskuritele; sisekujundustekstiilid; toolikatted; rõivaid n-ö terviseturule (ratastooli aheldatuile); villased ja linased disainerrõivad naistele koostöös Norra tuntud disaineri Randi Bakkeniga.

Allikas: www.protex.no