| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Aga
õmblejaid ja müüjaid on ka puudu, äkki õpiks ära klienditeeninduse ja õmblemise kaasaegsete seadmete...
|
|
Euroopa sotsiaalfondi, Eesti riigi ja elukestva
õppe arendamise SA Innove koostöös tegi 16 kutseõppeasutust üle Eesti mullu
sügisel algust uue, töökohase õppevormiga, kus õppur viibib suurema osa
40-nädalasest õppeajast ettevõttes praktikal, saab nii õppimise kui töötegemise
eest tasu ja lõpuks ka vastava eriala lõputunnistuse, kirjutab Pärnu
Postimees.
Pärnumaa kutsehariduskeskuses alustas mullu oktoobris üks grupp
ehitusviimistlejaid-maalreid ning teine tislereid-puidupingitöölisi. Esimesse
oli nii palju soovijaid, et vaid veidi üle poole oli võimalik vastu võtta.
Mõlemal erialal lisandusid uued grupid ning peale selle kokkade-kokaabide grupp
veebruaris paar nädalat tagasi.
30 protsenti õppeajast veedavad õpipoisid koolipingis ja 70 protsenti
praktikal ettevõttes juhendaja käe all. Pärnumaa kutsehariduskeskusel on selleks
koostöölepingud sõlmitud 15 ettevõttega.
Õmblejast ehitusviimistlejaks
Eile vihtusid Pärnu jõe kaldale ehitatavas korrusmajas tööd teha «õpipoisid»
Ülle Hein, Annike Vennikas ja Helle Aasula. Õigemini lasid lõbusad pahtlitolmust
valged naised parajasti puhkehetkel lõunaleival hea maitsta.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse või AS Jart Konsult kirjadega tunkedes näitsikud
seletasid rõõmsalt, et on oma uue, eelmisest sootuks erineva (õppe)tööga hästi
kohanenud. Helle Aasula on töötanud varem 20 aastat müüjana. Niisamuti teenis
müüjana leiba Ülle Hein, Annike Vennikas oli aga õmbleja.
«Ei mingeid elu keerdkäike,» põhjendas Vennikas. «Lihtsalt selle töö
(ehitusviimistleja toim.) äraõppimine on endale kasulik. Tead, kuidas oma maja
teha, ja suudad mehele appi minna.»
Nooruke õpipoiss Agu Valdre märkis, et on varem teinud juhutöid ja valis
õpipoisikoolituse seetõttu, et ei kannata kaua koolipingis istuda.
Üks naistest mainis, et polnud varem pahtlilabidatki käes hoidnud. Nüüd
hakkab see kunst vaikselt käe sisse jääma.
AS Jart Konsuldi juhataja Külli Lõpp-Elmeste tõdes, et algus oli ootamatu,
sest projekt oli uus ja polnud sellealast kogemust.
«Ega me ise ka alguses täpselt teadnud, kuidas see õpipoisi õppevorm hakkab
välja nägema. Ootasime, et õpipoistel on teoreetilisi teadmisi rohkem, ent kui
nad alguses tulid, ei teadnud nad tõesti mitte midagi. Eks nüüd ajapikku on
asjad selgeks saanud, mida peame meie ja mida nemad tegema,» seletas
juhataja.
Naised naersid, et igav neil ei hakka. Kui oma teadmistest kipub napiks
jääma, siis küsivad nad kõrvalt maalrimeestelt nõu või kutsuvad juhendaja, kes
neile siis selgitab, mida ja kuidas teha. Igatahes on naistel plaan jääda selle
töö peale pärast kooligi leiba teenima.
Kasulik tööandjale
«Lootus on meie poolel,» märkis selle peale Lõpp-Elmeste, kelle sõnade järgi
tekib õpipoistest kasu pigem siis, kui «õppetükid» selged ja nad jäävad pärast
koolitust ettevõttesse tööle.
«Jah, töötajaid on vaja. Paraku on ehitustöölistest väga suur puudus,» ütles
juhataja.
Monteeritavaid puitmaju tootva OÜ Mateki personalijuht Marika Tettermann
sõnas, et neil on tööl kaks õpipoissi, kellest üks tuli õpipoisikoolituse kaudu
ja teine oli juba varem tööl, kuid soovis koolituse abiga end täiendada ja saada
kutsetunnistust.
«Õpipoiss on hea võimalus ka neile, kes on aastaid töötanud, aga kutset ei
oma ja teooriat pole õppinud, kuid on head praktikud,» leidis Tettermann.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse «Õpipoisi» projekti juhi Valdeko Gailiti arvates
on uus, töökohapõhine õppevorm kasulik nii koolile kui ettevõtjale, sest inimesi
koolitatakse õppekava järgi, mis on koostatud koostöös ettevõtjaga ja vastavalt
ettevõtte vajadustele. |
