|
Uurijad lisasid, unehalvatus tekib tavaliselt enne lõplikku uinumist, kui
keha uinub enne aju, või peale ärkamist, kui aju on ärganud, kuid keha veel
mitte, kirjutab The Telegraph.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Mis
Aju võnkesagedus langeb magama jäädes ja tavapärane seletuslik maailm ei pruugi enam olla kättesaada...
Kala
Loen siin neid kommentaare ja paljuski jääb kõlama nähtuse positiivne külg. olen kogenud sellist sei...
|
|
Und nähes on aju inimkeha tegevuse blokeerinud, et organism reaalsuses seda
kaasa ei teeks, mida unes näeme.
Uurijate sõnul kogevad inimesed kehast väljumist ja unes lendamist erinevalt.
Mõned kuulevad helisid, kellegi rääkimist või deemonlikku naeru. Teised aga
näevad hallutsinatsioone inimestest, loomadest või üliolenditest.
«Uneparalüüsi ajal ei suuda inimene ennast liigutada ega ka unes rääkida.
Paljud on öelnud, et nad tundsid nagu oleks nende rinnale kivi pandud,» sõnas
neuroloog Kevin Nelson.
Nelson lisas, et uneparalüüsi kõige levinumateks sümptomiteks on kehast
väljumine või lendamine.
«Paljud patsiendid on kogenud, et väljuvad oma kehast ja siis vaatavad alla
voodisse jäänud keha peale. Tihtipeale kaasneb sellega ka hirm,» lisas uurija.
Kevin jätkas, et uneparalüüsiga saab seletada ka surmalähedasi kogemusi.
Uurijad küsitlesid 55 inimest, kellel oli olnud kas kehast väljumise, unes
lendamise või surmalähedasi kogemusi. Nad avastasid, et 96 protsenti
katsealustest oli kogenud kõiki kolme nimetatut.
Võrdluseks võeti teine 55 inimesest koosnev grupp, kes polnud uneparalüüsist
tingitud sündmusi kogenud.
«Avastasime, et suurem osa inimesi oli kogenud vähemalt ühe korra elus kas
kehast väljumist, unes lendamist või surmalähedasi kogemusi. Nende aju uurimine
näitas, et selliste kogemuste puhul uinus keha enne kui aju või siis aju hakkas
juba ärkama, kuid keha veel mitte,» selgitas neuroloog. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
